Kuritegevusvastased prioriteedid

Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministi Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 14.04.2021:

Tõhusaks ressursikasutuseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seavad justiits- ja siseminister politseile ja prokuratuurile prioriteedid ja edendamist vajavad valdkonnad.

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (eelnõu),

suurendades kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist,

võttes arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli kuritegude toimepanemisel,

keskendudes süüteomenetluses ohvrikesksusele,

tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastase võitluse,

peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegudega:

• vägivallakuriteod, eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste poolt toime pandud kuriteod;
• küberkuriteod;
• rahvusvaheline finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod;
• raske korruptsioon.

Justiitsminister Maris Lauri ja siseminister Kristian Jaani

Anti-Crime Priorities in English.

Prioriteetide aruandlust vaata siit.

***

Varasemad riigi kuritegevusvastased prioriteedid, mis:

kehtisid 19.06.2019 - 14.04.2021

Tõhusaks ning sihistatud ressursikasutuseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seavad justiits- ja siseminister kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid.

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) ning siseturvalisuse arengukava aastani 2020,

suurendades kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist,

keskendudes süüteomenetluses ohvrikesksusele,

pöörates tähelepanu välismaalasest kurjategija väljasaatmisele,

tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel raske korruptsiooni, organiseeritud narkokuritegude ja inimkaubanduse tõhusa ning professionaalse kriminaalmenetluse,

peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegudega:

• alaealiste poolt toime pandud kuriteod, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod;
• lähisuhtevägivald, rasked isikuvastased kuriteod, lastevastane vägivald, eelkõige seksuaalkuriteod;
• küberkuriteod;
• rahvusvaheline finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod, eelkõige pankroti- ja maksukuriteod;
• riigivastased kuriteod.

Justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme

kehtisid 29.08.2018-19.06.2019

Tõhusaks ning sihistatud ressursikasutuseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seavad justiits- ja siseminister kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid.

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) ning siseturvalisuse arengukava aastani 2020,

suurendades kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist,

keskendudes süüteomenetluses ohvrikesksusele,

pöörates tähelepanu välismaalasest kurjategija väljasaatmisele,

tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel raske korruptsiooni, organiseeritud narkokuritegude ja inimkaubanduse tõhusa ning professionaalse kriminaalmenetluse,

peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegudega:

1. alaealiste poolt toime pandud kuriteod, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod;
2. lähisuhtevägivald, rasked isikuvastased kuriteod, lastevastane vägivald, eelkõige seksuaalkuriteod;
3. küberkuriteod;
4. suure kahjuga majanduskuriteod, eelkõige rahapesu, pankroti- ja maksukuriteod.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt

kehtisid 10. juuni 2015 - 29.08.2018

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundasid aastani 2018, siseturvalisuse arengukava aastani 2020 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:

1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;

2. perevägivald, eelkõige korduv või lastega puutumuses olev vägivald;

3. raske korruptsioon, eelkõige riigi julgeolekut või ausat ettevõtlust ohustav korruptsioon;

4. organiseeritud narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine;

5. suure kahjuga majanduskuritegevus, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevus;

6. inimkaubandus, eelkõige organiseeritud ebaseadusliku sisse- ja läbirände korraldamisega seotud inimkaubandus.

Tähelepanu tuleb pöörata sealjuures ohvrite kaitsele ning väärikale kohtlemisele, samuti kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.

Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.