Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Teismeline põhikooli viimases klassis käiv tütarlaps elab ema, õe ja vennaga sotsiaalmaja kööktoas, sest korteriüüriks raha ei jagu. Ema on aktiivselt tööd otsiv töötu. Isa on kodutu alkohoolik, kes pere juurest ära läks. Tema vägivaldsuse tõttu ei luba ema lastel isaga kohtuda. Pere peamine sissetulekuallikas on sotsiaaltoetus. Lapsed käivad tihti päevakeskustes, sest seal saab korra päevas tasuta süüa.
Tüdruk armus sotsiaalmajas elanud 14-aastasesse poissi ja mingi aja pärast jäi rasedaks. Kool jäi pooleli. Elati endiselt väikses kööktoas. Lapse isa lahkus ning lapse eest hoolitsejaks jäi pereema. Tüdruk ei ole kohanenud emaks olemisega, püüab lapsest võimalikult palju eemal olla. Tüdruku tervis on kehv ning kooliskäimiseks ei jagu energiat. Ema süüdistab pere kehvas olukorras kohalikku sotsiaalosakonda ning pere ülalpidamiseks otsib tüdruk tööd.
Koostöövõrgustik
Kohalik omavalitsus
Sotsiaaltöötaja
Lastekaitsetöötaja
Noorsootöötaja
Haridusvaldkonna eest vastutav ametnik
Laste hoolekandekomisjoni esindaja
Alaealiste komisjon
Perearst
Kool
Psühholoog
Logopeed
Sotsiaalpedagoog
Klassijuhataja/aineõpetaja
Sotsiaalkindlustusamet/Pensioniamet
Tööturuamet/Tööhõiveamet
Nõustamiskeskused (sh noorte nõustamiskabinetid, maakondlikud noorte ja sotsiaalhoolekande teavitamis- ja nõustamiskeskused, jt)
Tugi- ja perekeskused
Päevakeskused
Laps/noor ja tema pere
Sekkumine
Juhtumitöö korraldajaks on lastekaitsetöötaja, sest tüdruk on alaealine. Latsekaitsetöötaja koostab tegevusplaani, mille kohaselt kõige tihedamat koostööd tuleb teha koolisüsteemiga, et tüdruk saaks jätkata õpinguid. Antud juhul on arukas kaaluda õpingute jätkamist kutsekoolis, kuna tüdrukul endal on soov võimalikult kiirelt tööle asuda. Tööturuameti kohaliku osakonna ja maakondliku noorte nõustamiskeskuse kaudu saab tüdrukule pakkuda esmast töö- ja karjäärinõustamist.
Senised elamistingimused on kehvad ja leibkonna suurust arvestades on ruumi vähe. Seetõttu tuleb koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga püüda leida sobivam sotsiaalne eluruum. Rendipinnale kolimine ei ole võimalik, kuna pere sissetuleku ainsaks allikaks on sotsiaaltoetused.
Peres omavaheliste suhete parandamiseks kaaluda perenõustamist, et seeläbi parandada suhteid laste ja vanemate vahel (arvestades, et pereisa on hetkel ema survel perest eraldatud). Kui ei ole võimalik tervet pere suunata perenõustamisele (nt kohapeal teenust ei pakuta), siis suunata kõik pereliikmed eraldi psühholoogi või sotsiaaltöötaja nõustamisele. Isa puhul kaaluda võõrutusravile suunamist ja seejärel nõustamist.
Hetkeolukorda arvestades tundub kõige mõistlikum toetada tüdruku õpingute jätkamist ja tööleasumist, mis eeldab, et beebi hooldajaks, on nõus olema tüdruku ema. Ema küll otsib tööd, kuid ei ole seda pikema aja jooksul leidnud. Kui ema jääks beebiga koju, annab see võimaluse toetada ka pere teiste laste kooliskäimist, õppimist, normaalseid peresuhteid. Emale peab olema tagatud järjepidev sotsiaalnõustamine.
Tüdruku kehva tervisliku seisundi tõttu peab ta olema perearsti pideva jälgimise all, sh tuleb pöörata eraldi tähelepanu sünnitusjärgse stressi tekke ohule.
Kui eelnevate sekkumiste osas on toimunud teatud edasiminek, võib kaaluda sotsiaaltöötaja või psühholoogi toetusel beebi isaga kontakti otsimist, et kaasata lapse kasvatamisse mõlemad noored vanemad.
Sekkumise aluseks on lastekaitsetöötaja poolt kureeritud ja koostöös eeltoodud koostööpartneritega kavandatud kindel tegevusplaan, mida regulaarselt hinnatakse ja vajadusel täiendatakse.