Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Sekkumise ja tegevuskava hindamine

PrintPDF Jaga

Kavandatud sekkumisi ja elluviidud tegevusi on vajalik hinnata. Hinnangu alusel on võimalik hilisemate tegevuste kavandamisel korrektuure teha.

Enne sekkumiste elluviimist, tuleb hinnata olukorda ja sekkumisvajadust, et leida ja ellu viia kõige otstarbekam sekkumine (vt andmete kogumise ja analüüsi ptk-i).

Sekkumiste hindamist on kahte liiki:

1) Tegevuse tulemuse ja seatud eesmärkide saavutamise hindamine

Hindamise keskmes on sekkumisega saavutatud tulemus, st hinnatakse muutust esialgse olukorra ja tulemuse vahel. Hinnatakse üldkasutatavaid mõjunäitajaid nagu muutused teadmistes, käitumises ja tasuvuses.

2) Tegevuse tulemuse saavutamise protsessi hindamine

Tööprotsessi jooksev hindamine annab infot sekkumiste rakendamise kohta. Vahehindamine võimaldab sekkumiste rakendumist pidevalt jälgida ja vajadusel muudatusi teha. Vältida tuleks pelgalt protsessi kirjeldamist. Tihti vaadatakse efektiivsusnäitajatena muutusi riskitegurites (nt lapse segav käitumine, koolist väljalangevus, töötus  jmt) ja probleemse käitumise tagajärgedes (nt antisotsiaalne käitumine, alkoholi- ja uimastitarbimine).

Lühivalik võimalikest hindamismeetoditest:

Ülevaated ja küsitlused, kus mõõdetakse teatud muutusi rühmas;
Juhised/direktiivid selle kohta, kuidas professionaalid peaksid käituma ja tegutsema;
Kuluefektiivsuse analüüsid raha otstarbeka kasutuse hindamiseks;
Juhtumianalüüsid;
Juhtkontrolluuring on retrospektiivne uuring, mis algab teatud juhtude (nt alaealised õigusrikkujad) ja sobiva kontrollrühma (nt õiguserikkumisteta alaealised) määramisest. Põhjuslik seos õiguserikkumiste ja riskiteguri vahel tehakse kindlaks riskiteguri esinemissageduse võrdlemisel juhtude ja kontrollide vahel.
Juhtumianalüüsi puhul esitatakse kirjeldavas vormis üksikjuhtumi puhul sekkumiste elluviimine, nt analüüsitakse individuaalse rehabilitatsiooniplaani täitmist.