Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Vabadusekaotust peab rakendama ohtlike kalduvuskurjategijate puhul, eelistatud peavad olema kogukondlikud ja tõendatud mõjuga meetmed. Kogukondlikud meetmed peavad muutma vägivallatsejate käitumist viisil, mis ei võõranda neid ühiskonnast, seejuures on esmatähtis kaitsta ohvrite turvalisust. Vanglakaristus suurendab riski, et vägivallatseja ei tule hiljem ühiskonnas õiguskuulekalt toime, ning see kasvatab omakorda uute kuritegude riski.
Süstemaatilise paarisuhtevägivalla toimepanijatele tuleb pakkuda tõenduspõhist programmi uute vägivallaaktide ennetamiseks, osutades samal ajal ohvrile tugiteenuseid. Vaja on luua nõustamisvõimalused võimalikele vägivallatsejatele, kes on motiveeritud ise oma probleemiga tegelema. Tuleb analüüsida, kas seksuaalkurjategijatele vangistusalternatiivina loodud kompleksravi on kättesaadav kõikidele seda vajavatele sihtrühmadele või peab kompleksravi regulatsiooni korrastama.
Kuritegusid toime pannud lastele tuleb esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete (nt vahendamine[1], kahjude hüvitamine jt) kohaldamist iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend. Noortele, kel on olemas või kellele saab luua toetava keskkonna väljaspool kinniseid asutusi, tuleb pakkuda kogukonnas nt mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT). Nende noorte puhul, kes tuleb probleemidega tegelemiseks eraldada senisest elukeskkonnast ja kes vajavad intensiivsemat sekkumist, peab eelistama muid psüühika- ja käitumisprobleemidega lastele mõeldud sekkumisi, rakendades neid nii lühidalt kui võimalik ning noorte huve ja vajadusi arvesse võttes.
Eesmärgi täitmiseks on planeeritud järgmised tegevused:
Tegevus 4.1.1. Alaealistele mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) rakendamine
Tegevus 4.1.2. Süstemaatilise paarisuhtevägivalla ennetamise programmi analüüs
Tegevus 4.1.3. Seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ravi ja psühholoogilise nõustamise pakkumine
Tegevus 4.1.4. Kliinilise seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamine
Tegevus 4.1.5. Kogukonnas pakutavate programmide süsteemi korrastamine
Tegevus 4.1.6. Erikoolide arendamine vastavalt sihtrühma vajadustele
[1] Eestis kasutatakse „vahendamise“ asemel ka mõistet „lepitamine“.