Riigist väljasaatmise kui lisakaristuse kohaldamise ülevaade 2011-2013

Eesmärk Anda ülevaade riigist väljasaatmise kui lisakaristuse kohaldamisest aastatel 2011-2013. Kokkuvõte Kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule. Väljasaatmiste arv on aasta-aastalt kasvanud. Väljasaatmisotsuseid teeb teiste kohtutega võrreldes vähem Viru maakohus. Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokku-leppemenetluse tulemusena. Seega kasutab kohus antud lisakaristust harva omal initsiatiivil (lühi- või üldmenetluses), kokkuleppemenetluses on aga kohtu võimalused menetluspraktikat suunata ning lisakaristust reaalselt kaaluda piiratud. Teiselt poolt võib see tähendada, et kokkuleppega nõustunud süüdistatavad oleks Eestist suure tõenäosusega niikuinii lahkunud, kuna ei oma siin tugevaid perekondlikke või muid sidemeid. Kokkuvõttes võib väljasaatmise kohaldamisega saavutatavat mõju kuritegevusele pidada väikeseks. Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed, kelle seas on kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kokku on kolme aastaga Eestist välja saadetud 20 riigi kodanikke ning kaks kodakondsuseta inimest. Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegudega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks. Karistust reaalse vangistuse näol tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi kandmiseks. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja. Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on võrreldes varasemaga vähenenud keskmiselt 4,4 aastani. Uuringu ettepanek on kaaluda võimaluse loomist selleks, et isik, kelle ennetähtaegse vabastamisega kohus nõustub, saadetakse koheselt Eestist välja ehk talle rakendub erinevalt teistest ennetähtaegselt vabastatutest katseaeg ilma käitumiskontrollita.