Mis on korruptsioon?

Korruptsiooni määratlus

Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse, näiteks säärastesse, kus puudub vahetegu era- ja avaliku sektori vahel. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse.

Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel. Esiteks tuleb korruptsiooni „pakkumise“ pool reeglina erasektorist, näiteks kui altkäemaksu andjaks on eraettevõte. Teiseks võib korruptsioon vohada ka era- või kolmandas sektoris, viimases näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel. Selline juhtum, kus tooraine ostu eest vastutav töötaja lepib juhatuse või omanike teadmata kokku tooraine tootjaga ning saab sellest isiklikku kasu, on üks näide erasektori korruptsioonist. Või teine näide, kus järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest.

Korruptsiooni põhjused ja tagajärjed

Korruptsiooni põhjusi otsides kerkib sama probleem, mis korruptsiooni määratlemiselgi. Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks väga lihtne korruptsiooni vastu võidelda. Pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest – omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms.

Sarnaselt korruptsiooni põhjustega on üsna palju uuritud ka korruptsiooni mõjusid. Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust. Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus korruptiivsed tulud võiksid olla suuremad. Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv, kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid.

.