Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Vägivallaennetuse tunnustusauhinna pälvis seitse silmapaistvat inimest

PrintPDF Jaga
President Alar Karis ning justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnustasid täna Eesti Ajaloomuuseumis inimesi, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse vägivallaennetusse Eestis.
    • JAGA

Tänavu kuuendat korda toimunud tänuüritusel tõsteti esile inimesi, kes on eriliselt silma paistnud võitluses lähisuhtevägivalla, laste ja naiste vastaste kuritegude ning inimkaubanduse vastu ja tegelenud vägivallaennetuse ja ohvriabi osutamisega ühiskonnas laiemalt.

„Iga okas loeb, tavatseme öelda Kaitseväe aastaõppustel. Tänase ürituse valguses saame aga rõhutada, et iga päästetud laps, naine, mees, eakas ja elus kannapöörde teinud kurjategija on suur väärtus, mille loomises on tänastel tunnustuse saajatel olnud suur roll kanda,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Kokku esitati sel aastal vägivallaennetuse auhinnale 19 kandidaati, kelle seast hindamiskomisjon tõstis esile seitse laureaati. 

Kait Sinisalu tunnustatakse tema pikaajalise empaatilise töö eest keeruliste, sh seksuaalvägivalda kogenud klientidega, seda nii individuaaltööna kui tugigruppides. Kait on teinud tänuväärset tööd ka vägivallaennetuse teemadel avaliku arvamuse kujundajana, selgitades järjekindlalt, et on oluline eristada tavatülisid ja konflikte tõeliselt vägivaldsest käitumismustrist ning vägivaldsele käitumisele tuleb selgelt ja üheselt vastu seista.

Ardo Ranne on Põhja politseiprefektuuri inimkaubanduse teemavaldkonna ekspert, kes on alati orienteeritud operatiivsele koostööle. Ardol on ajalooline mälu, kuidas inimkaubanduse vastast võitlust Eestis alustati, kuidas lõpetati Eestis bordellide tegutsemine, millised väljakutsed on tulnud vastu võtta, et avastada inimkaubanduse kuritegusid praegusel ajal ning kuidas seda kõike teha väikese meeskonnaga. Ta on kindlameelselt tekitanud võimalusi ja ehitanud meeskonda, et tegeleda kupeldamise vastase võitlusega. Tema eesmärk on, et inimõigused oleksid tagatud ning ei väärkoheldaks naisi, kes on Eestisse saabunud mujalt või on siit pärit. Ardo töö tulemusena on politseis kasutusel head tehnoloogilised lahendused, millega saab hoida silm peal seksuaalteenuste müügi pakkumistel Eestis. Ta jagab oma teadmisi ka uutele politseinikele ning juhendab abipolitseinikke.

Reimo Raivet on pikaaegne politseiametnik, kes seisab kindlameelselt selle eest, et kõik, kes haavatavatele inimestele, eelkõige lastele, liiga teevad, saavad õiglase ja vajaliku karistuse ning võimaluse tehtust õppida. Ta on vahel inimestele ka viimaseks õlekõrreks sõna otseses mõttes. Reimo eestvedamisel on Põhja prefektuuri loodud mõjusate menetlejate grupp, kes teevad palju ja südamega ning suhtuvad keerulistesse juhtumitesse empaatia ning austusega.

Eda Mölderil on pikaaegne kogemus kannatanutega töötamisel. Ta on nõustanud inimesi nii kriisitelefoni kaudu, kui vedanud visalt eest tugiteenuseid inimestele, kes on olnud prostitutsiooni kaasatud. See on valdkond, kuhu uusi tegijaid ei ole aastatega juurde tulnud. Tänaseks on head toimivad tööliinid olemas ja tugikeskus mitte ainult Tallinnas vaid ka Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Lisaks aktiivsele Eestis tegutsemisele on Eda mitmete rahvusvaheliste koostööprojekti eestvedaja naistevastase vägivalla ja inimkaubanduse teemadel. Ta on üks väheseid eksperte, kellel on niivõrd suur kogemus töös prostitutsiooni kaasatud naistega ja kes on alati avatud ka meedias sel teemal kõnelema ja ühiskonnas teadlikkust tõstma.

Karoli Põllumäe on töötanud Ida- Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaigas selle asutamisest ehk 2006. aastast saati. Selle ajaga on ta sügavuti ja südamega panustanud naistevastase vägivalla ennetusse ning ohvrite abistamisesse. Tugikeskuses on tal mitu kandvat rolli. Ta vastab ööpäevaringsele tugikeskuse telefonile, millel osutab esmast kriisinõustamist. Ta on alati soe kontakt kriisisituatsioonis olevale naisele või koostööparterile, kes pöördub tugikeskusesse nõu saamiseks. Samuti teeb ta tugikeskusesse pöördujatega juhtumipõhist ja pikaajalist tööd. Selleks, et olla professionaalsem, on ta aastate jooksul ennast täiendanud ka võlanõustaja erialal, et abistada ohvreid veelgi mitmekülgsemalt. Nõustamistööle lisaks tõstab ta teadlikkust lähisuhtevägivallast kohalikes koolides ja kogukonnas ning tutvustab tugikeskuse teenust erinevates koostöövõrgustikes. 

Airi Mitendorfi eestvedamisel viidi ellu Pärnu pilootprojekt, millest sai alguse tugevam koostöö lähisuhtevägivalla ohvrite kaitseks. Üle vaadati nii toimepanijate käitumisele tähelepanu pööramise praktika kui ka see, mil viisil võrgustikud koos töötavad, omavahel infot jagavad ning ohvrikeskselt juhtumeid lahendavad. Airi juhtis tähelepanu ja lõi aluse tänasele tihedale koostööle ministeeriumite ja nende rakendusasutuste vahel, mida täna kutsutakse lähisuhtevägivalla ekspertgrupiks. Ta on oma hooliva tähelepanu ja professionaalse suunamisega oluliselt toetanud ka seksuaalvägivalda kogenutele pakutavate teenuste arenguhüppeid ning kõrge riskiga lähisuhtevägivalda kogenute nimel tehtavat MARAC koostööd. 

Andra Sild on koondanud enda ümber meeskonna prokuröridest, kes on vankumatud, kui küsimus puudutab laste väärkohtlemist, naiste peksmist ja ärakasutamist või muud vägivalda. Nad julgevad riiklike süüdistajatena puudutada karistusnormide ülemisi piire ja neid kohtu ees põhjendada. Seda kõike eesmärgiga panna pahategijaid vastutama ja kaitsta neid, kes abi vajavad. Andra on inimesena empaatiline, tasakaalukas ja arvestav. Alati hea koostööpartner, kes püüab praktilise kogemuse kaudu voolida ka õigusloomet  nii, et menetlused oleks kõiki osapooli arvestavad.

Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga.