Turvalisus tänaval ja avalikus kohas

Lehekülje alateemad:

1. Autoomanikud
2. Inimkaubandus
3. Isiklik turvalisus tänaval
4. Isiklike asjade turvalisus avalikes kohtades
5. Taksojuhid

1. Autoomanikud

Üldised nõuanded:

• Sõidu ajaks lukusta uksed. Ära jäta nähtavale kohale ja kõrvalistmele kotti või mobiiltelefoni või muid väärtuslikke esemeid. Kui soovid akent avada, lase see vaid pisut alla, nii et keegi ei ulatuks auto liiklusvoolus peatudes sealt kätt sisse panema.
• Pimedal ajal pargi auto hästivalgustatud käidavasse kohta. Kui pargid auto päeval, kuid tead, et jõuad tagasi alles pimedas, püüa ette mõelda, milliseks olukord kujuneb.
• Kui pead sageli sõitma pimedal ajal või kui sinu ametikohustuste hulka kuuluvad koduvisiidid (nt hoolekandetöötajal ja meditsiiniõel), muretse endale mobiiltelefon, millega saad abi kutsuda.
• Hoia oma auto võimalusel kindla lukustusega garaažis või valvatavas parklas. Ligi 90 % autodesse sissemurdmisi, ärandamisi ja autovargusi on tabanud sõidukeid, mis seisavad valvetult maja ees tänaval.
• Autost lahkudes lukusta kõik selle uksed ja luugid, paigalda rooli- või pedaalilukk ja lülita tööle häiresignalisatsioon. Tee seda ka siis, kui lahkud vaid mõneks minutiks. Kvalifitseeritud vargal kulub sissemurdmiseks ainult paar sekundit.
• Mitte mingil juhul ära jäta autost lahkudes mootorit tööle või võtmeid süütelukku, isegi kui lahkud vaid silmapilguks ja auto jääb nägemisulatusse.
• Ära jäta seisvasse autosse nähtavale hinnalisi asju või kirevaid ajakirju.
• Ära jäta autosse ühtegi dokumenti. Juhiluba ja sõiduki tehnilist passi on kindlam hoida taskus. Aja- ja närvikulule lisaks tuleb hiljem juhilubade taastamiseks enamikel juhtudel sooritada ka uus eksam.
• Autoraadiot valides eelista selliseid, mida saab ilma monteerimata armatuurist välja võtta. Abiks on ka mahavõetava esipaneeliga või koodiga mudelid. Neid ei saa varas kasutada ega müüa, mistõttu ei hakka kogenud sulid neid varastama. Igal juhul tuleks autoraadio ja kõlarid märgistada auto numbri või omaniku nimega ning hoida kodus paberit, kuhu on üles kirjutatud sõiduriista mark ja tehase number.
• Sõidukisse helisüsteemi paigaldades ära sea hinnalisi kõlareid tagapaneelile rahvale imetlemiseks ja vargale ahvatluseks.
• Kasuta rataste kinnitamiseks vähemalt ühte turvapolti või -mutrit ratta kohta. Parem veel kui neid on kaks ja kumbki eri võtmega lahti keeratavad. Turvapoltide võtmeid ära hoia autos.
• Kallis auto eeldab kallist häiresignalisatsiooni või immobilaiserit. Näiteks Saksa kindlustused peavad normaalseks, et turvavarustus maksab 7 - 10 % auto hinnast. Kasuks on, kui häireseadmel on selle sisselülitatust näitav tuli. Ka turvaseadme paigaldanud firma kleebis mõjutab varga mõtlemist.
• Kalli auto puhul tasub mõelda, kas mitte lasta paigaldada sellesse positsioneerimist võimaldav GPS-seade ja kasutada turvafirmade poolt pakutavat autovalveteenust.
• Kui oled tuulisel õhtul käinud viis korda oma auto tööle rakendunud signaali välja ja jälle sisse lülitamas, ära põlga paljuks teha seda ka kuues ja isegi kümnes kord. Pole kindel, et just varas ei pane sinu kannatust proovile oodates, millal sa lõpuks tüütu elektroonika välja lülitad. Rahulik öö võib lõppeda kurva ärkamisega!
• Kui sinu auto sattus varguse või rüüstamise objektiks, helista kohe telefonil 110. Ära sisene murdmisjälgedega garaaži, ära puuduta lõhutud aknaga auto uksi ega talla kohta, kus oli seisnud varastatud auto.
• Lisainfo: http://www.pol.ee/?id=80868

Levinumad meetodid autode ärandamisel:

1. Auto lukud murtakse lahti kõvasulamist võtmega

Sageli kasutavad autovargad uste avamiseks ja auto käima panemiseks tugevast metallisulamist võtmetoorikuid, millega keeratakse lihtsalt lukud puruks. Paljud autoomanikud arvavad, et kui nad on pannud lukku rooli, pedaalid või käigukangi, siis nende auto on varaste eest kindlalt kaitstud. Kuid see arvamus on ekslik, sest need lukud hammustatakse suurte tangidega, mida saab osta praktiliselt igast majatarvete poest, lihtsalt katki. Sõiduki kaitsmiseks on kindlasti vajalik paigutada autole ka helisignalisatsioon.

2. Eelnevalt varastatakse auto võtmed koos signalisatsiooni puldiga

Võimalik tänu hooletusele, sagedamini toimub vargus pealisriiete taskust ühiskondlikes toitlustusasutustes. Kasulik on hoida auto võti ja signalisatsiooni lülitusseade lahus ning kõrvalistele isikutele võimalikult raskelt kättesaadavates kohtades.

3. Varas käib tööl firmas, mis paigaldab autodele signalisatsioone

Sel juhul on vargal võimalus lasta teha signalisatsioonipult ka endale ja sama hea võimalus teha auto võtmest koopia. Hiljem otsitakse auto üles, võetakse teise signalisatsioonipuldiga alarm maha ning keeratakse järgi tehtud võtmega uks lahti, käivitatakse mootor ja sõidetakse minema.

Nimetatud süsteem kuulub peamiselt organiseeritud grupi töömeetodite hulka, vargaks ei ole signalisatsioone paigaldava firma töötaja, vaid juba keegi teine. Et hoida oma vara, tuleks vältida mitteusaldusväärseid autosignalisatsioone paigaldavaid firmasid.

4. Erivahenditega elektrooniliste kaitsevahendite blokeerimine

Auto ei jää signalisatsiooni alla või spetsiaalse seadme abil lülitatakse kaitsevahendid, ka immobilaiser, tööst välja ning seejärel kasutades kõvasulamist "võtmeid", varastatakse auto. Abiks on see, kui enne auto juurest lahkumist juht veendub, et signalisatsioon jäi peale ja auto ikka lukustus.

5. Pettus auto ostmisel

Kasutatud auto müümisel jäetakse uuele omanikule üle andmata üks võti ja signalisatsiooni pult, mis müüakse koos auto ja uue omaniku andmetega kurjategijatele, kes mõne aja möödudes auto varastavad. Vajalik on müüjalt saada mõlemad kõik komplektid või paigaldada autole uus signalisatsioon ja immobilaiser.

6. Omanikult jõuga auto ära võtmine

Röövimine toimub tavaliselt aegadel ja kohtades, kus autoomanik viibib regulaarselt, näiteks hommikul kodu juures. See on raskemini välditav autovargus, kuna tegu võib olla auto omanikule suunatud kättemaksuaktiga või jällegi kõrgendatud huviga just selle auto suhtes.

7. Varguse lavastamine

Auto kasutaja loovutab sõiduki kurjategijatele oma isiklike võlgnevuste kustutamiseks ja hiljem lavastab selle varguse.

Takistused, mis segavad autovaraste kiiret tegutsemist ja aitavad kaitsta autot:

• Varustada auto kaasaaegsete elektrooniliste ja mehhaaniliste ärandamisvastaste vahenditega seaduslikes ja ametlikke garantiisid andvates firmades.
• Parkida autot võimaluse korral valvega parklas, valvesignalisatsiooniga varustatud garaažis või võimalikult avalikus ja hästi valgustatud kohas. Olemasolu korral eelistada valvekaamerate vaateväljas parkimist.
• Hoida auto võtmed ja signalisatsiooni lülitusseadmed lahus ja kõrvalistele isikutele võimalikult raskelt kättesaadavates kohtades.
• Kasutatud auto ostmisel on mõttekas kaaluda kohest auto lukkude ja signalisatsiooniseadmete vahetuse võimalust.
• Jälgida iga kord auto lukustamise järel, eriti kui on ühtne elektrooniline kaugjuhtimisega lukustus ja signalisatsiooni sisselülituse süsteem, kas see hakkas toimima.

Koostöö politseiga suudab pidurdada autovargaid:

• Varastatud auto tagasiostmise pakkumisest tuleb koheselt informeerida politseid. Suur osa autosid varastatakse eesmärgiga see omanikele tagasi müüa summas, mis moodustab 25-50% auto oma väärtusest. Kodanike isetegevuslik ja politseid mitteinformeeriv käitumine on loonud kurjategijatele võimalused karistamatult aktiivseks tegutsemiseks. On tekkimas väga negatiivne efekt, kus kurjategijatel kerge ja suure tulu saamise eesmärgil on soov üha rohkem autosid varastada tagasimüümise eesmärgil. Pidevalt suureneb oht sattuda korduvaks ohvriks ja muutuda kurjategijate "lüpsilehmaks".
• Kahtlastest toimingutest garaažide juures tuleks koheselt teada anda. Suur osakaal varastatud autodest seisab pikemat või lühemat aega selleks eelnevalt üüritud garaažides. Enamik garaažiomanikest on autoomanikud ja potentsiaalsed autovaraste ohvrid, kelle silmade all naabergaraažides toimub kahtlaste inimeste tegevus ja erinevate varastatud autode hoidmine. Politsei vajab kodanike informatsiooni selliste garaažide tuvastamiseks, ka siis, kui on vaid ebakindel oletus. Kui ei soovita oma isikut politseile avaldada, piisab helistamisest politsei vihjetelefonile.
• Ka võõra auto ärandamiskahtlusest tuleks koheselt teada anda. Ära suhtu ükskõiksusega tähelepanekutesse, mis sinu arvates võib olla seotud autode vargustega või neid sooritavate isikutega, nende järgmiseks eesmärgiks võib olla just sinu auto. Kasulikum on kurjategijad enne sinuni jõudmist tabada.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet

DataDot mikrotäpid-üks võimalus enda autot varaste eest kaitsta

2. Inimkaubandus - mis see on?

Inimkaubanduse eesmärgiks on Sind ekspluateerida – ükskõik, kas seda teeb kaubitseja ise või tema mahitusel keegi teine. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse Sind välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse Sind näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses.

Pea meeles:

Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. Kui Sul tekib kahtlus, et Sind võidakse ära kasutada, otsi kindlasti abi – pöördu politsei, Eesti konsulaaresinduse või mittetulundusühingute poole.

Häid nõuandeid inimkaubanduse ohvriks sattumise vältimiseks ja selle tagajärgedega võitlemiseks vaata järgmistelt veebilehtedelt:

http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja-prostitutsioon.html

http://www.ohvriabi.ee/

http://www.aids.ee/main_est.php?id=15

http://www.enut.ee/enut.php?id=194

Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 1. aprillil 2010.a heaks vägivalla vähendamise arnegukava, milles tuuakse välja strateegilised eesmärgid inimkaubanduse vastases võitluses ja määratletakse nende eesmärkide saavutamiseks peamised meetmed ja tegevused aastatel 2010-2014. Kuni aastani 2010 kehtis inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava.

Arengukavad leiate:

http://www.just.ee/18886

http://www.just.ee/49973

3. Isiklik turvalisus tänaval

Üldised nõuanded:

• Kui jõuad sageli koju pimedal hilisõhtul, hangi endale kaitsevahend. Kaitsevahendiks võivad olla nii erinevad gaasid kui ka alarmid.
• Gaasi kasutamisel tuleb hästi läbi mõelda, kui kiiresti suudad sellega ennast kaitsta ning kas gaasi kasutamine Sulle endale kahjulikuks saada ei või - see võib sattuda kurjategija kätte, võid kogemata vales suunas gaasi lasta või kannab tuul selle Sulle endale näkku.
• Hoia käekotti enda lähedal, koti küljepealne lukk seespool. Korteri- või majavõtmeid kanna taskus. Kui keegi haarab Su kotist kinni, lase see lahti, sest vastasel juhul võid ise viga saada. Enda ohutus on alati tähtsam kui vara säilimine.
• Kui arvad, et keegi jälitab Sind, mine üks või mitu korda üle tänava ja vaata, kas võõras järgneb sulle. Kui Su kahtlused süvenevad, astu sisse mõnda kohvikusse, poodi või muusse rahvarohkesse ja valgustatud kohta.
• Kui harrastad tervisejooksu või käid rattaga sõitmas, tee seda eri aegadel ja eri marsruute pidi. Vali hästivalgustatud asfaltteed. Parkides ja muudel ühiskondlikel aladel kasuta suuremaid teeradasid, kus oled teistele nähtav. Väldi võsastikke ja muid puudega varjatud kohti. Pea meeles, et kõrvaklappidest muusikat kuulates ei kuule Sa ei mööduvaid sõidukeid ega lähenevaid inimesi.
• Ära vali lühema teena valgustamata puiesteed, parki või tühermaad. Kõnni alati tee vasakus servas, siis ei saa auto sulle selja tagant märkamatult läheneda.
• Kui auto sinu juures peatub ja sa tunnetad ohtu, hüüa valju häälega appi ja põgene nii kiiresti, kui suudad. Sellega võidad väärtuslikke sekundeid ja autojuhil on üsna keeruline Sind jälitada.
• Väldi ise hääletamist ja kaalu alati riske, kui tahad peale võtta hääletajat. Ära mine juhuslikku autosse, mille juht sind sõitma kutsub.
• Peida tänaval liikudes ära kallihinnalisena näivad ehted.
• Turvatunnet aitab suurendada enesekaitsekursus või muu ohutust käsitlev koolitus. Küsi kohalikust politseijaoskonnast või oma töökohast, kas nad oskavad Sulle mingisugust koolitust soovitada.
• Väldi kõrvalisi bussipeatusi, eriti pimedal ajal.
• Täistuubitud ühissõidukis jälgi oma kotti ja taskuid – taskuvargal on hõlbus tekkinud rahvarohket situatsiooni ära kasutada.
• Tühjas bussis, trollis, trammis istu alati bussijuhi lähedusse.
• Tänavatel liikudes püüa välistada liikumist pimedates ja mahajäetud hoonetega kohtades, kuna sinna võivad koguneda kuritegelikud grupid. Mahajäetud majad on märk sotsiaalse kontrolli puudumisest - katkised aknad ja lagunevad majad on kuritegevusele sobivaks kasvulavaks ja tavainimesele ohuteguriks. Ka kangialustesse, kuid ka majaseintele tekkiv graffiti on märk sellest, et kontroll on puudulik ja vägivallatsejad võivad ennast kindlamalt tunda.
• Kui näed inimest tänaval lamamas, mine juurde ja kontrolli, kas meditsiiniline abi on vajalik. Juhul kui on, teata sellest telefonil 112. Ise ei tasu maaslamava inimesega midagi ette võtta, kui esmaabi anda ei osata. Kindlasti on vaja jälgida, et inimese abistamisel endale liiga ei tehtaks - ei tohi asuda otsekontakti teise inimese verega jne.

Kuidas ära tunda narkojoobes inimest?

Füüsilise seisundi tunnused, mis kogumis võetuna viitavad uimastite kuritarvitamisele, on sellised:

• veenisüstide armid ja torkejäljed
• tugevasti laienenud või ahenenud pupillid
• punased silmavalged
• tugevad kehahoiaku- ja liikumismuutused (olenevalt manustatavatest ainetest kokkuvajumisest kuni üliaktiivsuseni)
• miimika muutumine (kummalised grimassid vestluse ajal)
• rahutus ja närvilisus
• seletamatu väsimus

Esmaabi uimastite kasutamise korral

Kui narkojoobes inimene kaotab teadvuse ja kukub kokku, siis:

• aseta ta paremale küljele kohas, kus on jahe ja küllalt värsket õhku;
• tee lahti kitsad riided, mis võivad hingamist takistada;
• kontrolli kannatanu hingamist ja pulsisagedust. Kui ta ei hinga, ole valmis tegema suust suhu hingamist;
• kutsu kiirabi, anna arstile teada, mis juhtus ja kui tead, räägi ka sellest, mida inimene tarvitas.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet

4. Isiklike asjade turvalisus avalikes kohtades

Raha ja pangakaardid

• Ära tee ise varaste elu kergeks. Ära kanna rahakotti pükste tagataskus, vaid pane see kindlamasse kohta. Kui rahvasummas liikudes (ka täistuubitud ühissõidukis) keegi sinust väga lähedalt möödub, kontrolli kohe, kas rahakott on alles.
• Vargad eelistavad sularaha, sellepärast ära võta seda kunagi kaasa rohkem, kui vajad.
• Kui Su pangakaart on varastatud, teata sellest kohe kaardi väljastajale. Hoia vajalik telefoninumber alati käepärast. Kui teatamisega viivitad, võib varas Sinu kaarti kasutama hakata.
• Ära hoia PIN-koodi ja pangakaarti samas kohas. Õpi kood pähe ja ära avalda seda kellelegi.

Käekott

• Ära jäta oma käekotti järelevalveta.
• Ühistranspordis hoia käekotti hoolikalt ja jälgi, et koti lukk oleks suletud.
• Kontoris töötades hoia kotti sahtlis või enda lähedal mittenähtaval kohal.
• Autost lahkudes aseta kott istme alla või põrandale, et ta ei oleks läbi autoakende nähtav. Autosse jäetud kott on vargale ahvatluseks!

Dokumendid

• Ära kanna passi ja muid isikuttõendavaid dokumente (nt ID kaart) kaasas, kui seda vaja ei lähe. Sageli müüakse varastatud dokument maha ning uue vormistamine on tülikas ja aeganõudev.
• Reisil olles hoia dokumente seifis või lukustatavas sahtlis.

Mobiiltelefon

• Mobiiltelefone varastatakse üha sagedamini, kuid meie ise saame varguse ohtu vähendada. Ära hoia tänaval liikudes ja autost lahkudes mobiiltelefoni nähtaval kohal.

Mobiiltelefon on varastele kerge saak mitmel põhjusel.

Esiteks on seda ohvrilt lihtne kätte saada.

• Sageli langevad telefonid varaste saagiks sellisel moel, et nende omanikud jutustavad või mängivad telefoniga ise samal ajal punktist A-punkti B jalutades. Tänaval on aga vargal üsna lihtne teist mööda minnes telefon oma valdusesse saada.
• Väga mugav ja käepärane on mobiiltelefone kaelas kanda, kuid vargal piisab vaid ohver pikali lükata, temalt telefon võtta ja eemale jooksta.
• Varaste hulgas on üsna levinud mooduseks küsida möödujalt kella, sageli kasutame me aga kellana mobiiltelefone, seega muutub taskus peidus olev telefon vargale väga lihtsalt kättesaadavaks ja erilist jõudu selle kättesaamiseks ei olegi vaja.
• Vargad küsivad oma ohvrilt luba tema telefoniga helistada ja saanud telefoniga läheb varas oma teed.
• Vahel on vargad üksinda aga sageli ka mitmekesi. Tihtipeale kasutatakse ohvri kallal ka vägivalda ja võetakse telefon temalt jõuga.

Teiseks on mobiiltelefone kerge turustada.

Varas müüb mobiiltelefoni mitmeid kordi odavamalt, kui on tema tegelik turuhind. Sageli on telefoni vargusega tekitatud kahju kannatanule piisavalt väike ja inimesed ei pöördugi politseisse, mis omakorda teeb varaste elu suhteliselt turvaliseks ja kaob hirm vahelejäämise ees.

Kuidas vähendada ohtu sattuda mobiilivarguse ohvriks?

• Kui kõnnid tänaval, siis peaks mobiiltelefon olema sellises kohas, kust võõras teda ei märka ja hõlpsasti kätte ei saa. Näiteks kaelapaela küljes, kuid riiete all, taskus. Telefoni tuleks hoida neis taskutes, mis on lukustatavad. Oluline on panna telefon nii, et vargal võtaks kauem aega telefonini jõudmiseks. Hoida võiks telefoni käekotis või koolikotis, kuid sahtlites, mis on lukustatavad. Kotti avades ei tohiks telefon sealt silma hakata. Telefon võiks tänaval ja rahvarohketes kohtades liikudes olla suunatud värinalarmile.
• Püüa vältida tänaval kõndides telefoniga rääkimist, eriti siis, kui oled üksinda.
• Ära laena oma telefoni võhivõõrale, kui tekib väikseimgi kahtlus, et telefoni küsival inimesel pole päris puhas südametunnistus. Vasta nende küsimusele telefoni kohta, et Sul lihtsalt ei ole seda.
• Püüa vältida seda, et Sa viibiksid ihuüksi hilisel tunnil avalikes kohtades.
• Koolipäevadel peaks mobiiltelefon olema kindlalt õpilase kotis ja helin summutatud, ka ei tohiks telefon olla ilma järelevalveta koolilaual.
• Ära osta mobiiltelefone käest kätte ja ilma dokumentideta. On suur tõenäosus, et osutud heauskseks ostjaks ja Sinu soetatud mobiiltelefoni vastu võib huvi tunda politsei.
• Kui siiski telefoniga kuskil avalikus kohas räägid ja keegi seda varastada tahab, siis võta vastupanu osutades arvesse enda võimeid ja oskusi võrreldes vargaga. Pea meeles, et Sinu elu ja tervis on kallimad kui Sinu vara!
• Kui ostad enda lapsele telefoni, siis palun selgita talle, et telefoniga ei tohiks rääkida tänaval ja mängida mänge nt bussipeatustes. Samuti on vaja lapsel teada seda, kuidas käituda, kui telefon ära varastatakse.

Mida aga teha juhul, kui olete langenud varaste ohvriks?

Esimese asjana peaks koheselt läbi operaatorfirma sulgema telefonikaardi, kõnesid võetakse vastu ööpäevaringselt. Kindlasti peaks tegema avalduse ka politseile. Avaldus tuleb teha selle piirkonna politseile, kus mobiilivargus toimus. Selle võib saata ka kirjalikult.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet

5. Taksojuhid

Ülimalt oluline on, et kõik (ja eriti selles ametis uued) taksojuhid mõistaksid nende tööst tulenevaid ohtusid ja õpiksid mitte langema kuriteo ohvriks. On palju põhjuseid, miks Sind varitseb tööl olles suur oht rünnaku või röövimise objektiks sattuda.

Miks taksojuhi amet ohtlik on?

• Sa töötad üksi;
• Sa töötad igasugustes vahetustes, sealhulgas öises vahetuses;
• Sa töötad isoleeritud piirkondades;
• Sul on alati käepärast sularaha;
• Sul tuleb alati tegemist teha võõrastega;
• Sinu töö olemus nõuab sinult lävimist kõigiga.

Raadio ja dispetšer

• Kõige tähtsam seade Sinu sõidukis on raadio, sest raadio kaudu oled ühenduses oma dispetšeriga. Dispetšer on sinu “päästerõngas”;
• just tema saadab sulle abi, kui oled hädas;
• just tema annab sulle täpset informatsiooni, kui seda vajad;
• just tema hoiab sind kursis toimuvaga;
• Sul peab olema eelnevalt kokkulepitud koodsõna, mida saab edastada raadio teel. See hoiatab dispetšerit võimalikust probleemist nii, et sõitjal ei tekiks kahtlust.

Ole valvas ja tähelepanelik!

• Sa pead kogu aeg olema kursis sellega, mis toimub Sinu ümber – ükskõik, kas oled parkinud või sõidad.
• Kui oled parkinud tänavale, teadvusta endale, kes on Sinu ümber. Kui Sa seda ei tee, võid anda kellelegi võimaluse endale ligi hiilida ja ootamatult rünnata.
• Oluline on luua silmside iga sõitjaga hetkel, mil too sõidukisse siseneb. See annab sõitjale pealetükkimatult teada: “mina näen sind – sina näed mind – ma tunnen su vajaduse korral ära”.
• Enamik sõitjatest kujutab endast Sinu jaoks teatud ohtu. Analüüsi sõitjat, hinda teda, ja siis talita vastavalt. Pea see meeles – mitte kunagi ei tohi mitte kedagi alahinnata!
• Ära lase rahal paista ja ära pane raha nähtavale kohale.
• Ära kanna kallist kella, kaelaketti või käevõru. Kui seda teed, võid anda röövimiseks motiivi. Kui kannad kaelaketti, olgu see väga peenike, nii et katkeb enne, kui Sind kahjustab.
• Enda juures hoia minimaalset rahasummat.
• Kui ohtlikuna näiv sõitja pakub sulle suurt rahatähte, ütle, et sõidutad ta raha vahetama lähimasse kohta, kus seda teha saab. ÄRA NÄITA, et Sul on raha see suur rahatäht lahti vahetada.
• Hoia oma auto aknad üleskeeratud ja uksed lukus.
• Akent tohib alla lasta ainult niipalju, et inimesed, kellega räägid, ei küüni aknast sisse sind vigastama või midagi haarama (näit. süütevõtit). See on iseäranis tähtis, kui ootad reas või tänaval. Nii saad ka kliendile dikteerida, et ta istub taha (kui seda soovid). Mõte on mitte lasta end ootamatult rünnata.

Töötamine öösel

• Kõige ohtlikum aeg töötamiseks on õhtune ja öine aeg. Sel ajal on vähe inimesi tunnistajaks ja paljud on joonud alkoholi. Isegi kui need tunnid on kõige väsitavamad, ei tohi endale lubada olla hooletu ja mittetähelepanelik. Sel ajal tuleb püsida äärmiselt valvas.
• Terita tähelepanu “ähmaste” juhtnööride korral.
• Tähtis on saada kliendilt enne sõidu alustamist kindel sihtkoht, kuhu ta tahab sõita. Kui klient täpselt ei tea, või kõhkleb, tõlgenda seda märgina, et pead olema kliendi kavatsuste suhtes valvel. Kui öeldakse, et “hakake sõitma – ma juhatan teed”, peaks see olema sinu jaoks klassikaline ohusignaal.
• Kui klient annab sulle aadressi, kasuta raadiot ja teata dispetšerile sihtkoha aadress. Sellega hoiatad dispetšerit, et võib tekkida probleem ning annad sõitjale mõista, et dispetšer ja teised teavad, kuhu suundute. Seda tehes saad sõitja ja olukorra oma kontrolli alla.
• Ole tähelepanelik enda taga istuva sõitja suhtes. Kui vähegi võimalik, ära lase sõitjal kunagi istuda otse enda taha. Palu tal nihkuda vasakpoolsele istmele, leia selleks mõni ettekääne (näit. auto tasakaalustamiseks, firma reeglite või mõni muu ettekääne, mis paneb ta ümber istuma). Säti paika kumer tahavaatepeegel, mis asendab olemasolevat tahavaatepeeglit või mille saab sellele peale panna. Nii näed tagumist istet 100%-liselt. See annab ka kliendile teada, et näed teda.
• Ära kunagi räägi pärivale kliendile, et sul on selja taga hea päev ja oled palju sõite teinud/raha teeninud. Enamik inimesi tahab lihtsalt juttu ajada, aga samas võidakse hoopis kombata, kas Sind tasub röövida. Püüa sundimatult teemat vahetada.
• Taskus tasuks hoida sõiduki varuvõtit. Ründaja võib enne ära jooksmist Sinu autovõtmed minema visata, arvates, et võtab Sinult mobiilsuse. Kui ründaja lahkub sõidukist või jätab selle kusagile lähedusse, saad sõiduki pärast ründaja lahkumist varuvõtmega uuesti käima, et abi saada.
• Ära avalda vastupanu – vastasel korral võib olukord järsult halveneda. Pea meeles, et ründaja tahab Sinu raha, võib-olla ka autot. Vastupanu tagajärjel võid kaotada tervise või koguni elu.
• Jäta meelde kahtlusaluse kirjeldus - kui rünnak on läbi, võta võimalusel otsekohe pliiats ning kirjuta üles kõik, mis Sulle kahtlusaluse kohta meelde jäi. Sellega annad politseile hea ütluse. Püüa meelde jätta järgmised asjad: sugu, rass, vanus, pikkus, kaal, juuksevärv/soeng, silmade värv, armid/tätoveeringud, karvakasv näol, hääl. Samuti püüa kirja panna riided, mida kahtlusalune kandis, kasutatud relv ja täpsed sõnad, mida ründaja lausus.
• Kui vähegi võimalik, tuleks eelistada taksosõiduks ehitatud sõiduki kasutamist. Neil sõidukitel on olemas ohutuselemendid, näit. juhti sõitjast eraldav vaheklaas. Tuleks kaaluda ka muude ohutusseadmete paigaldamist, näiteks autosisene videojälgimissüsteem või ründealarmid.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet