Turvaline kodu

Lehekülje alateemad:

1. Asjade märgistamine
2. Kodust ära
3. Korter ja maja
4. Naabrivalve
5. Perevägivald
6. Tundmatu külaline

1. Asjade märgistamine

Vargad eelistavad väärtuslikke ning kergesti äraviidavaid ja müüdavaid esemeid nagu televiisor, videomakk, arvuti, fotoaparaat, antiikesemed ning kuld- ja hõbeehted. Märgi sellistele esemetele oma postiindeks ja maja- või korterinumber. Kasulik on ka üles kirjutada elektroonikaseadmete seerianumbrid, sest siis on sul kergem oma asju ära tunda. Seerianumbrid võiks kirjutada mitte asjade passidele, vaid mingile muule paberile.

Kui sa ei taha väärismetallist eset märgistada, tee sellest fotod, millel on näha toote proovitempel ja muud tunnusmärgid. Kui ese varastatakse, on politseil palju kergem omanikku leida.

Signalisatsioon

Kui sul on kodus palju väärisesemeid või kui elad piirkonnas, kus pannakse toime palju vargusi, peaksid paigaldama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemaletõrjumiseks.

Küsi nõu spetsialistidelt. Ka kindlustusfirma oskab soovitada usaldusväärset turvateenuse pakkujat.

Turvameetmete puhul tuleb arvestada tuleohutust ja kavandada päästetegevus. Kindlasti paigaldage tulekahjust märku andvad suitsuandurid.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet

2. Kodust ära

Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööloleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada. Järgnevate võtete abil saab vargad ära petta ning jätta mulje, et maja ei ole tühi.

1. Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad Sinu ära olles kodus tööle valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas on kodus.
2. Ära paiguta televiisorit ega videomakki nii, et need on aknast näha.
3. Kui lähed õhtul välja, tõmba enne kodus kardinad ette.
4. Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Eesti politsei

3. Korter ja maja

Uksed ja turvalukud

Kui maja ja ka korteriuksed ei ole kindlad, ei ole kodu turvaline. Uks peab olema tugeva konstruktsiooniga ja vähemalt 44 mm paksune. Uksepiida sisse võib paigaldada metallriba.

Kui kortermaja trepikojas ei ole fonolukku, võiks majaelanikega selle paigaldamise üle nõu pidada ja selle muretseda. Kui fonolukk on olemas, ära lase sisse võõraid inimesi, kes ukse taga helistavad või Sinu väljudes siseneda tahavad.

Täpsemat nõu turvalukkude kohta on leiad siit:

Eesti Kindlustusseltside Liit - ukse turvalukkudele esitatavad nõuded ja tunnustatud turvalukkude nimekiri

Uksesilm

Uksesilma kaudu on võimalik kindlaks teha, kes on ukse taga. Kasuta seda võimalust alati ja mõtle oma riskid hästi läbi, enne kui ukse avad.

Võti

Ära jäta võtit tüüpilisse peidukohta: uksemati alla, lillepotti või kirjakasti. Neid kohti oskab ka varas esmajärjekorras kontrollida.

Aknad

Võtmega lukustatavast aknast pääseb varas sisse vaid klaasi purustades, kuid see tõmbab tema tegevusele liiga palju tähelepanu. Esmajärjekorras tuleb kindlustada strateegiliselt kõige ohustatumad aknad, mis asuvad esimesel korrusel, õuepoolsetes tubades, vihmaveetorude läheduses ja trepikojakatuse kohal. Akende ette on võimalik paigaldada turvatrellid.

Tänapäevaste plastikakende puhul tuleb samuti tähelepanelik olla, et aknad oleksid turvalised ning mitte kergesti avatavad. Õhutusasendite puhul tuleb jälgida, et aknal õhutusasendil oleks võimalik akent nö lukustada, et jällegi ennetada sealt sissepääsemist või akna avamist.

Lisainfot akende turvalisuse tagamise kohta leiad siit:

Eesti Kindlustusseltside Liit - akende turvalisusele esitatavad miinimumnõuded.

Katuselt ulatub varas edukalt akendeni ja rõdudeni, sellepärast tuleb rõdu- ja katusealused aknad kindlalt sulgeda. Lukustada tuleb ka kõik väikesed aknad, näiteks vannitoa õhuaknad, katuseaknad jne. Kui sul on eramaja, siis jälgi, et maja seinte ääres ei oleks ronimist soodustavaid asju, nt redelid.

Valgustus

Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Paljud sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Sensoreid on võimalik lisada ka tavalistele välisvalgustitele.

Signalisatsioon

Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon või signalisatsiooni olemasolust märku andev kleeppilt sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda.

Värav ja aed

Eramaja taha ehitatud kõrge sein või aed aitab sissetungijaid eemal hoida. Kontrolli, kas maja ümbruses on halvasti kaitstud kohti ja kindlusta need. Üks võimalus vargaid eemale tõrjuda on okashekk. Soovitav on eramaja esikülg hästi nähtavaks teha, sest siis ei saa vargad seal märkamatult tegutseda.

Garaaž ja kuur

Hoia garaaž ja kuur alati lukus, eriti siis, kui need on elumajaga ühendatud. Lukusta ka tööriistad, redelid jms, et neid ei saaks kasutada majja sissemurdmiseks.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja: Kuriteoennetuse Nõukogu, Eesti politsei

4. Naabrivalve

Naabrivalve on tegevus, mille käigus ühe elumaja või elamute piirkonna elanikud peavad üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal silma peal. Silmahakanud korrarikkumistest või kahtlustäratavatest juhtumitest teatatakse politseile, kes oskab vastavalt laekunud teatele kiirelt tegutseda. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad naabrivalves osalejad teha ettepanekuid majaomanikele, korteriühistu juhtidele ja kohalikule omavalitsusele. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel.

Elades suures korterelamus, kus sa tunned oma naabreid ja suhtled nendega, saad sa olla kindel, et häda korral on võimalik neilt abi saada. Kodust lahkudes saad tuttavaid naabreid paluda, et nad jälgiksid Sinu korterit, et seal ei toimuks midagi kahtlast. Pikemaks ajaks kodunt lahkudes saad naabreid paluda tühjendada oma postkasti, et möödakäija ei saaks aimu, et sind pole pikalt kodus.

Samuti saad sa naabrivalve käigus abi oma auto või jalgratta valvamiseks majahoovis. kui sinu enda akna all ei ole autole ruumi saad sa olla kindel, et elamu teises otsas on tuttav inimene, kes sinu autot jälgib. Naabrite üksteise tundmine suurendab majaelanike hulgas sotsiaalset kontrolli – kui kõik on kõigile tuttavad, on inimesel teiste ees rohkem häbi midagi halba teha. Ilmselt käituvad ka noorukid ja lapsed paremini, kui nad teavad, et nende pere ja vanemad on teistele teada.

Nähes või kuuldes toimepandavat korrarikkumist, saad Sina ise või Sinu naaber koheselt politseisse helistada ja ennetada raskete tagajärgede tekkimist. Kui saabud koju hilja, kuid Sinu naaber on kodus pidevalt või tuleb varem, saab ta Sinu korterisse või autosse sissemurdmisest politseile palju varem märku anda, mis suurendab ka varaste tabamise tõenäosust. Naabrivalve olemasolul on politseil teada ka kontaktinimesed, kellega ta saab aegajalt informatsiooni vahetada naabruskonnas toimuvast. Naabrid, kes oma kodu ümbruses on teinud tähelepanekuid korrarikkumiste kohta, teavad ka politseile soovitada, millal tulla patrullima ja kas kedagi kahtlast on piirkonnas märgatud. Nii saab politsei paremini oma tööd planeerida ja turvalisus suureneb.

Suheldes oma naabruskonnas elavate inimestega, tekib kindlasti palju häid mõtteid ja ideid, kuidas trepikodasid ja mänguväljakuid, autoparklaid või keldreid turvalisemaks muuta. Kui ühe inimese hea ideega ühineb terve naabruskond, on selle mõtte kandepind palju laiem ja idee rakendaminegi lihtsam. Suurt inimrühma võtab kuulda korteriühistu esimees, majaomanik ja kohalik omavalitsuse esindaja. Ühiselt on lihtsam ka vajaminevaid kulutusi kanda.

Naabrivalve mõtte tutvustamiseks ja rakendamiseks on loodud 2 mittetulundusühingut - MTÜ Tartu Naabrusvalve Keskus ja MTÜ Eesti Naabrivalve.

Kui Teie elukohta on siiski sisse murtud, siis inimene, kes soovib kaasa aidata kuriteo avastamisele:

• Helistab koheselt 110 ja teavitab juhtunust.
• Säilitab sündmuskohta esialgsel kujul.

NB! Ei puutu midagi ja ei kõnni ringi, rääkimata korteri koristamisest, see võib hävitada olulisi juhtlõngu kurjategijate tabamiseks.

5. Perevägivald

Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine.

Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal. Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine.

Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal. Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega. Seda ka siis, kui mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Tihti hoitakse koduseinte vahel toimuv vaid enda teada ega räägita sellest isegi mitte lähedastele, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et perevägivald ei ole väga ulatuslik nähtus. Samuti on nii ohvrid kui vägivallatsejad altid olukorda enda jaoks ratsionaalselt selgitama. Vägivaldsed inimesed õigustavad ja vähendavad tihtipeale teo tagajärgi ja raskust ning sama teevad ka pikaajalise vägivalla ohvrid.

Siiski on olemas teatud märgid, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Kui vastad suuremale osale alltoodud küsimustest jaatavalt, siis oled potentsiaalne perevägivalla ohver ja oled oodatud vägivalla all kannatavate naiste toetusgruppi.

• Kas mees on armukade ja nõudlik, käitub omanikuna? Armukadedus ei ole suunatud vaid Sinu tuttavatele meestele, vaid ka sõbrannadele ja sugulastele.
• Kas teie suhe algas kiirelt, tunnetele tuginevast kiindumusest lähtuvalt? Kas Sinust sai mehe tunnete ja ootuste keskpunkt, ilma milleta ta ei suuda elada? Usub ta, et ainult Sina võid teha teda õnnelikuks?
• Kas ta käitub kontrollivalt? Tahab ta pidevalt teada, kus liigud, mida teed ja kellega kohtud? Kas ta ootab, et tuleksid töölt täpselt õigel ajal?
• Ootab ta, et Sa täidaksid tema näpunäiteid ja käske?
• Paneb ta Sind tundma, et oled kogu aeg milleski süüdi või peaksid millegipärast andeks paluma? Kas sul tekib tema reaktsioonidest tunne, et Sa ei tee kunagi midagi õigesti?
• Kas Sa kardad või on Sul hirm tema kuuldes oma arvamust välja öelda?
• Kas ta süüdistab alati teisi, kui ilmneb mõni probleem?
• On tal seksi juurde kuuluvaid nõudmisi? Kas ta kasutab Sinu suhtes jõuvahendeid seksuaalse naudingu saamiseks?
• Kas tal on ranged seisukohad soorollide küsimuses? On tal kindlad veendumused sellest, milline peab olema mees ja milline peab olema naine?
• Kas ta kohtleb Sind jämedalt? Kas ta kasutab füüsilist jõudu, et sundida Sind tegema asju, mida ta tahab? Kardad Sa teda, kui ta muutub vihaseks?
• Kas ta käitub võõraste seltsis täiesti teisiti?
• Kas ta teeb Sinu arvel "nalja" või teeb Sinu kohta teiste juuresolekul märkusi, nii et Sul hakkab piinlik ja tunned häbi?
• Kas ta on kodu- ja lemmikloomade vastu julm?
• Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind ähvardanud vägivallaga?
• On ta kasutanud füüsilist jõudu riiu ajal, näiteks raputanud sind õlgadest?
• Kas tema lapsepõlvekodus on isa käitunud vägivaldselt?
• Kas Sinu mees on oma varasemates naissuhetes käitunud vägivaldselt?

NAISTE TUGIGRUPID

• Narva: 503 1092 (vene keeles)
• Saaremaa: 525 8068
• Tartu: 5594 9496

VARJUPAIGAD

Tartu Naiste Varjupaik
Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (nii lastega kui ilma); naiste tugigrupp; lähisuhtevägivalla teemalised koolitused.
Tel: 738 1831
GSM: 5594 9496 (24h)
E-post: aw_proteml("info","naistetugi.ee"); [email protected]
Koduleht: www.naistetugi.ee

Tallinna Naiste Kriisikodu
Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele.
GSM: 526 4697 (24h)
E-post: aw_proteml("tallinn","naisteabi.ee"); [email protected]
Koduleht: www.naisteabi.ee

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik
Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele.
GSM: 5333 2627
E-post: aw_proteml("naistetugikeskus","hot.ee"); [email protected]
Koduleht: www.naistetugikeskus.ee

MTÜ Enne ja pärast sündi
Varjupaiga teenus rasedatele ja emadele lastega.
Tel: 657 2479
E-post: aw_proteml("nomme.varjupaik","mail.ee"); [email protected]

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse ema-lapse varjupaik
Varjupaiga teenus rasedatele ja emadele lastega.
Tel: 677 6207
Alates kella 17.00-09.00 tel: 677 6206
E-post: aw_proteml("kati.saira","tallinnalastekodu.ee"); [email protected]

Kuressaare linna laste varjupaik “ Laurits”
Varjupaiga teenus lastele (vajadusel koos emadega).
Tel: 453 3205
E-post: aw_proteml("kuressaare","eelk.ee"); [email protected]

Kohtla-Järve Laste Varjupaik
Varjupaiga teenus lastele ja emadele.
Tel: 334 4057
E-post: aw_proteml("marike","kjlv.ee"); [email protected]
Viljandi Naiste Varjupaik
Tel: 5805 0535
E-post aw_proteml("viljandinaistevarjupaik","hot.ee"); [email protected]

Järva Naiste Varjupaik
Tel: 5638 8838
E-post: aw_proteml("jarvavarjupaik","hot.ee"); [email protected]

Pärnu Naiste Varjupaik
Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (ka koos lastega).
Tel: 53 98 1620 (24h)
E-post: aw_proteml("parnunaistevarjupaik","hot.ee"); [email protected]

Raplamaa Naiste Varjupaik
Tel: 53 365 027 (24h)
E-post: aw_proteml("raplavarjupaik","hot.ee"); [email protected]

Valgamaa Naiste Varjupaik
Tel: 53 03 25 44 (24h)
E-post: aw_proteml("valgavarjupaik","hot.ee"); [email protected]

Lisainfot leiab: www.naisteliin.ee

Muud abiasutused ja organisatsioonid

Politsei
Tel: 110
Koduleht: www.politsei.ee

Hädaabi
Tel: 112
Koduleht: www.rescue.ee

Usaldustelefon
Jagab informatsiooni abisaamise võimaluste kohta.
Tel: 126
Koduleht: http://www.usaldus.ee/

Nõustamiskeskus Ava silmad
Lähisuhtevägivalla ohvrite nõustamine, tugivõrgustiku loomine.
Tel: 5264697, kell 11.00-17.00
E-post: aw_proteml("info","avasilmad.eu"); [email protected], aw_proteml("tallinn","naisteabi.ee"); [email protected]
Koduleht: www.avasilmad.eu

Pärnu Pereabikeskus
Sotsiaalnõustamine, psühholoogiline kriisiabi; hooldus ja rehabilitatsioon laste varjupaigas.
Tel: 443 1133
E-post: aw_proteml("abi","perekeskus.ee"); [email protected]
Koduleht: http://www.pereabikeskus.ee

MTÜ Eluliin
Psühholoogiline kriisinõustamine.
Tel: 6558088 (eesti keel) 6555688 (vene keel) kell 19.00-07.00
E-post: aw_proteml("kriisiabikeskus","tallinnlv.ee"); [email protected]
Koduleht: http://www.eluliin.ee/

Kuriteo ohvrite toetamise ühing “Ohvriabi”
Kuriteo ohvrite nõustamine ja tugiisikute teenus kohtus ja politseis.
Tel: 673 3857
E-post: aw_proteml("ohvriabi","ohvriabi.ee"); [email protected]
Koduleht: www.ohvriabi.ee

Psühholoogiline kriisi-ja uimastisõltuvusalane nõustamine
Perenõustamine ja teraapia.
Tel: 631 4300
Avatud: esmaspäevast reedeni 09.00-20.00 ja laupäeval 10.00-20.00
Aadress: Pärnu mnt.9, Tallinn

Riiklikud ohvriabitöötajad
35 ohvriabi töötajat üle Eesti, kes pakuvad vägivalla ohvritele emotsionaalset tuge, infot abisaamise võimalustest ning juhendavad , kuidas organisatsioonidega suhelda.
E-post: aw_proteml("ohvriosa","ensib.ee"); [email protected]

6. Tundmatu külaline

• Parim kaitse tundmatu külalise eest on uksesilm ja tugev uksekett. Ära kutsu sisse ühtki kahtlast isikut!
• Tee kindlaks, kas tundmatu on see, kellena ta end tutvustab. Kui ta esitleb end politseinikuna või soovib kontrollida gaasi- või elektrimõõdiku näitu, palu tal näidata oma töötõendit. Loa ehtsust võid kontrollida asjaomasesse firmasse helistades. Ära kasuta töötõendile märgitud telefoninumbrit, vaid otsi see internetist või telefoniraamatust.
• Ära lase end häirida, kui külastaja väidab, et tal on väga kiire. Õige inimene ei pane pahaks, kui peab Sinu helistamise ajal veidi aega ukse taga ootama.
• Igaks juhuks kasuta ukseketti, kuni oled kindlaks teinud, kellega on tegemist.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet