Lapsed

Lehekülje alateemad:

1. Asjad, mida iga laps peaks teadma
2. Kool
3. Laager
4. Tänav ja liiklus
5. Uimastid

1. Asjad, mida iga laps peaks teadma

Iga vanem peaks oma lapsele selgeks tegema järgmise:

• Seisa enda eest! Laps peab teadma, et tal on õigus turvaliselt elada ning et kellelgi ei ole õigus talle liiga teha ei sõnade ega tegudega.
• Ütle ei! Kinnitage lapsele, et tal on õigus öelda ei, kui keegi tahab talle haiget teha. Paraku õpetatakse lastele pahatihti, et täiskasvanu sõna tuleb alati kuulata.
• Ära varja midagi! Lapsele tuttav inimene võib talle öelda, et väike musi ja puudutus võiksid jääda nende omavaheliseks saladuseks. Veenge oma last, et on asju, mida ei tohi saladuses hoida isegi siis, kui ta on seda lubanud.
• Ära luba end puudutada! Laps peab teadma, et tal on õigus puudutustest ja musist keelduda, kui see talle vastumeelne on. Kui see on siiski juhtunud, peaks laps sellest vanemale kindlasti rääkima. Ärge sundige last kedagi kallistama või talle musi andma.
• Räägi! Paluge, et laps räägiks teile alati, kui midagi on juhtunud. Kinnitage, et te ei saa seda kuuldes pahaseks ega riidle temaga.
• Vanem usaldab Sind! Kui laps vajab abi, peab ta olema veendunud, et usute teda ja tahate aidata. Eriti kehtib see seksuaalse väärkohtlemise korral. Selle kohta lapsed enamasti ei valeta.
• Laps peab teadma, et kui küsimus on tema enda turvalisuses, on tal lubatud käituda tavatul viisil – ohtlikust olukorrast pääsemiseks võib ta ära joosta, kõva häälega karjuda, valetada ja ka lüüa.
• Kui laps tahab minna tööle, minge tema esimesele töövestlusele kaasa, et näha, kas tööandja on usaldusväärne. Samuti tuleb jälgida, et lapsega tehtaks ikka kirjalik leping ning et tööajas oleks arvestatud alaealiste tööseadusandlusega.
• Ei tasu usaldada kõiki tööotsimiskuulutusi, mis lehtedes ilmuvad, eelkõige tuleks tähelepanelik olla välismaale pakutava töökuulutuste osas.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja: Kuriteoennetuse Nõukogu, Eesti politsei

2. Kool

Kui last kiusatakse, tuleb alati abi kutsuda. Tavaliselt kiusatakse endast nooremaid mängu- või koolikaaslasi nii lasteaias kui koolis. Soovitage lapsel endal kaklust vältida. Laps peab juhtunust kindlasti rääkima ka mõnele täiskasvanule. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama.

Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus.

Mis on koolivägivald?

Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase:

• norimine, mõnitamine;
• asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine;
• eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine;
• vägivallaga ähvardamine;
• peksmine;
• raha ja asjade “pommimine”.

Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks?

• uutel õpilastel;
• lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad;
• lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad;
• lastel, kellel on madalam enesehinnang;
• lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast.

Kes kiusavad?

• sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis;
• vägivaldsest perekonnast pärit lapsed;
• lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada;
• keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed;

Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse?

• Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile.
• Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks.
• Liigu koos sõpradega.
• Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha.

Näpunäited õpetajatele:

G. Watson "Koolikäitumise käsiraamat" (http://www.hm.ee/raamat01),
S. Sharp, P. K. Smith "Võitlus koolikiusamisega" (www.hm.ee/raamat02)

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja
Kuriteoennetuse Nõukogu
Eesti Politsei
www.turva.ee

3. Laager

Laagrisse peaksid igal juhul kaasa võtma:

• sääsetõrjevahendeid;
• villide, kriimustuste ja marrastuste tarbeks võiks kotis olla plaastreid;
• soojad riided ja vahetusjalanõud.

Veekogude juures on enamlevinud õnnetuste põhjusteks:

• nõrk ujumisoskus või ujumisoskuse puudumine;
• oma võimete ülehindamine ujumisel;
• ujumine võõrastes või ohtliku põhjaga veekogudes;
• vees hätta jäänud kaaslaste abistamisoskuste puudumine;
• ohutusnõuete mittejärgimine paadisõidul – ei arvestata tuuli ega laine kõrgust, paadi kandevõimet ning sõidu ajal ei kanta päästeveste.

Kui soovid teha lõket, pea meeles järgnevat:

• lõkkeplats ja selle ümbrus tuleb risust ja samblast puhastada;
• tuld ei tohi teha puude alla, mille oksad võivad leekidest või sädemeist süttida;
• jälgi lõket tehes tuule suunda, et sädemed telke või muud lähedal asuvat ei süütaks;
• lõkkease tuleb ümbritseda kraaviga ja tule süütamiseks ei tohi kasutada plahvatusohtlikke aineid;
• lõket ei tohi jätta järelvalveta, lahkudes kustuta kõik hõõguvad söed ja kata lõkkease prahivaba mullaga.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu
Politseiamet
www.turva.ee

4. Tänav ja liiklus

Lapse turvalisust tänaval aitab tagada järgmiste nõuannete järgimine:

• Tänaval liikudes tuleb hoida asju enda juures ja jälgida, et alati kõik tähtsad asjad (nt rahakott ja mobiiltelefon) oleksid mittenähtaval kohal.
• Ära räägi mobiiltelefoniga avalikus kohas, kus teised võivad selle Sinult ära võtta.
• Tänavat ületa siis, kui ülekäiguraja juures olevas fooris on roheline tuli. Kui ülekäigurada on ilma foorita, siis jälgi liiklust, et ei tuleks autosid ja mine rahulikult üle tee. Igal juhul ära jookse üle tee selleks mitte ettenähtud kohas ja sõidukite varjust. Kahesuunalisel asulavälisel teel kõnni alati vasakus teeservas ja pimedal ajal kanna helkurit, et autojuht sind näeks.
• Jalgrattaga ära sõida linnas tänaval, vaid selleks ettenähtud teedel või kõnniteel, kus on üks pool teest jalgratturile ja teine jalakäijatele. Kui ettenähtud teid ei ole, siis tuleb sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal. Pimedal ajal peab jalgrattal olema tuli.
• Kanna pimedal ajal alati helkurit!

Miks on helkur vajalik?

Igal aastal hukkub Eesti autorataste all ligi poolsada jalakäijat põhjusel, et pimedal teel kõndiv ilma helkurita jalakäija ei olnud autojuhile nähtav. Et autojuht pimedas liikuvat inimest juba varakult märkaks, on helkur ühtviisi vajalik nii täiskasvanule kui lapsele, nii jalakäijale kui jalgratturile. Helkuri ostmisel tuleb arvesse võtta, et mitte kõik helkurid ei vasta standarditele ja ei tõsta kasutaja turvalisust. Peamiselt on helkurite kvaliteedi kriitika suunatud Kaug-Idas toodetud madalakvaliteediliste ja värviliste plastikhelkurite pihta.

Nt Heatuju Maaletooja kangast pehmetele helkuritele on Soome Töötervishoiuameti poolt välja antud CE-kvaliteedisertifikaat, mis kinnitab, et pehmed helkurid vastavad EL-is kehtestatud jalakäija helkuri normidele (Euroopa Standardikomitee CEN poolt väljastatud euroopa standard).

Helkuri tööpõhimõte

Helkurid valmistatakse eriti heade peegeldumisomadustega materjalidest ning nendele langenud valguskiired peegeldatakse väga suures osas tagasi valgusallika suunas.

Kuhu helkur kinnitada?

• Helkur tuleb kinnitada riietele nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast.
• Veniva helkurpaela võib lihtsalt varruka või püksisääre peale tõmmata.
• Rippuv helkur pannakse haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb umbes põlve kõrgusele, keha sõiduteepoolsele küljele.
• Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga, ühte paremal ja teist vasakul küljel.
• Praktilised on helkurpaelad, mida saab õmmelda riiete alumistele servadele (jope alumine äär, varrukad, krae).
• Ära õmble helkurpaela kohale, kus riie kortsub (varrukas küünarnuki kohal): see muutub kiiresti kasutamiskõlbmatuks.
• Pimedas liikudes suurendab jalakäija märgatavust ka hele riietus.

Kui kaugelt autojuht sind näeb?

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valguses alles 30 meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on aga vähemalt 60 meetri pikkune. Seepärast ei suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Autojuhile jääb nüüd piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja jalakäijast ohutult mööduda.

Millal ja kus peab helkurit kandma?

Helkuri kasutamise kohustus kehtib pimedal ajal ja halva nähtavuse korral mitte ainult valgustamata maanteel, vaid ka niisugusel valgustamata linna või muu asula tänaval, kus puudub kõnnitee.

Helkur pole üleliigne isegi mitte valgustatud linnatänaval, kus sõidukijuhi tähelepanu köidavad kõik tuled ja reklaamid ning helkurita jalakäijat on selle taustal väga raske märgata.

Helkurit peaks kandma ka õues mängides, sest ka õuealal liigub autosid.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja Kuriteoennetuse Nõukogu

Kuidas turvaliselt liigelda raudteel?

Raudtee on mängimiseks, matkamiseks või niisama käimiseks OHTLIK KOHT. Kui vedurijuht rööbastel viibijaid märkab, on signaali andmseks ja pidurdamiseks juba liiga hilja, sest rongi pidurdusteekond, sõltuvalt kiirusest ja veose massist võib olla kuni 2 km.

Pea meeles järgmiseid nõuandeid:

• VAATA mõlemale poole, enne kui hakkad raudteed ületama. Veendu, et lähenemas ei ole rongi või muud raudteesõidukit (dresiin vms).
• VAATA, ega foorituled ei vilgu.
• VAATA, kas tõkkepuud on alla laskmata.
• KUULA, ega ei kostu alarmkella heli ja rongi vilet. Autos istudes palu juhil raadio vaikseks keerata. Koolibussis ole ise ja palu teisi olla vaiksemalt, nii et bussijuht võiks kuulda lähenevat rongi.
• Ära aseta rööbastele kive, münte või muid esemeid! – See on ohtlik Sulle ja teistele lähedalviibijatele, sest rongi rataste alt võivad need eemale paiskuda ja juuresviibijaid tõsiselt vigastada.
• Ära loobi kivide vm esemetega mööduvaid ronge. See on ohtlik, sest nii võid vigastada rongis olevaid inimesi. Ka võib liikuva rongi pihta visatud ese tugeva jõuga tagasi põrkuda ja Sind ennast vigastada.
• Ära mine rööbasteele liiga lähedale, sest seal on ohtlik: liikuvate vagunite ketid ja rihmad võivad lahti pääseda ning tekitada Sulle tõsiseid vigastusi. Liikuv rong tekitab tugeva tuulehoo, mis võib Sind pikali paisata või kaasa rebida ja tekitada eluohtlikke vigastusi.
• Ära roni rongi alt läbi, sest see pole kunagi ohutu. Oota ja jää pigem veidi hiljaks, aga ära riski oma elu ja tervisega.
• Kasuta rongi möödumise äraootamiseks alati selleks ettenähtud ülekäigukohta.
• Ülesõidukohal rongi möödumist oodates jää alati ohutusse kaugusse. Seisa tõkkepuude taga kõnniteel, kui see on olemas, või hoiatusmärgi või signaali taga, kui seal pole stoppjoont. Liiga ligidale minek võib olla äärmiselt ohtlik.
• Pea meeles, et rongil on alati läbipääsu eesõigus.
• Kiirustades võid võita napilt minuti ....või kaotada elu!
• Vali alati ELU!

Lisainfot: http://www.ole.ee/et/?id=13

5. Uimastid

Uimastid on tõsine probleem ning iga lapsevanem peaks olema teadlik sellest, et ka tema laps võib nii koolis kui koolivälisel ajal puutuda kokku inimestega, kes tarbivad ja müüvad uimasteid. Palju eksimusi tehakse nooruslikust uudishimust ja avastamisihast, vanemad peavad olema valvsad, et nad näeksid ja mõistaksid, millal laps vajab abi või nõuannet.

Mis iseloomustab narkootikume kasutavat inimest?

• ootamatud meeleolumuutused
• pahatujulisus ja agressiivsus
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
• seletamatu väsimus
• söögiisu alanemine
• suu kuivamine ja janu vaevamine
• miimika muutumine (kummalised grimassid vestluse ajal)
• unisus, inimene on uimane ja rusutud
• tugevasti laienenud või ahenenud pupillid
• punased silmavalged
• rahutu uni ja halvad unenäod
• tihti nohune ja kinnine nina
• loobumine vanadest sõpradest, põlglik suhtumine vanadesse kaaslastesse, huvidesse, perekonda ja kooli, uute ideaalide tekkimine
• loobumine spordist ja muudest hobidest
• sagedane raha laenamine, raha kaotamine ja oma asjade müümine
• raha ja väärisesemete kadumine kodust
• ta asjade hulgast võib leida pulbreid, tablette, põlenud tinapaberit, nõelu vms.
• veenisüstide armid ja torkejäljed
• tugevad kehahoiaku- ja liikumismuutused (olenevalt manustatavatest ainetest kokkuvajumisest kuni üliaktiivsuseni)
• tugev kehakaalu vähenemine

Toksilised ained

Toksilisi aineid sisaldavad liimid, tulemasina süütevedelik, värvid, aerosool ja bensiin. Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab toksilise aine sissehingamist teadvusekaotuseni, võib surma põhjustada ka enda oksesse lämbumine.

Mis iseloomustab toksikomaani?

• keemiliste ainete lõhn riietel ja hingeõhus
• plekid nina- ja suuümbruses
• isutus
• liigutuste koordineerimatus
• sagedased tugevad peavalud, kurguvalu või tilkuv nina
• tujude äärmuslik vaheldumine ja ebastabiilne käitumine.

Kuidas käituda, kui kahtlustad, et laps on uimasteid üle doseerinud?

Kui laps on uimane või teadvusetu, siis:

• rahusta teda
• toimeta laps värske õhu kätte
• pööra ta külili
• helista kohe arstile või kutsu kiirabi. Ehkki laps võib enne abi saabumist toibuda, on siiski parem karta kui kahetseda.

Kuidas saab lapsevanem kaitsta teismelist alkoholi ja narkootikumide eest?

• Räägi oma lapsega avameelselt kõigest, ka alkoholist ja uimastitest.
• Ole leplik lapse tunnete suhtes ja näita ka oma tundeid. Õpi oma last kuulama.
• Sea kindlad piirid ja pea neist ka ise kinni. Tunne huvi selle vastu, kus Su laps käib ja kellega seltsib.
• Pea oma lapsest lugu. Aita noort eneseusalduse saavutamisel.
• Julgusta noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupi mõjudele.
• Soodusta tervislikke ja loovaid harrastusi.
• Ole ise heaks eeskujuks – lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad.
• Püüa näha noores head ja kiida teda alati, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine.
• Vestle kasvatusest teiste lapsevanematega ja sõpradega.
• Sekku vahetult lapse uimastitarvitamisse, vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Kuidas narkootikumide tarvitamist avastada?

Klassikaline nõuanne – ole tähelepanelik, ent mitte kahtlustav. Usaldav ja soe kontakt oma lastega on iseendastmõistetav ja tähtis, ent sellest ei piisa. Noored teevad oma esimesed katsed narkootikumidega tavaliselt olukorras, kus nad on kindlad vanematepoolse kontrolli puudumises. Alkoholi tarvitamise osas on meil olemas teatud kogemused ja enamus täiskasvanuid tunnevad sellega kaasnevaid tundemärke. Lapsevanem ei oska panna tähele lapse narkootikumide tarvitamist, sest puuduvad kogemused. Ent kui Sinu laps hakkab proovimise järel tegelema narkootikumide juhutarvitamisega, siis algab aktiivne periood, mida võib võrrelda armumisega – nn mesinädalatega.

Ära unusta – kui narkootikumide tarvitamist ei avastata õigeaegselt, jääb Sinu laps täielikult nende meelevalda!

"Mesinädalate" perioodile järgneb narkootikumide kuritarvitamine ja tugeva sõltuvuse tekkimine, millega kaasnevad tõsised sotsiaalsed probleemid ning uimastite tarbija psüühika muutused.

Kas alljärgnev käib Sinu teismelise lapse kohta?

• laps laenab raha, kaotab raha ja müüb asju
• ta on alati välja minemas
• tal on uued ja tundmatud kaaslased
• laps on ligipääsmatu – usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette
• ta suhtub põlglikult vanadesse kaaslastesse, huvidesse, perekonda ja kooli, tekkinud on uued ideaalid
• laps on uimane ja rusutud
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
• punased silmavalged
• tihti nohune ja nina kinni
• tahab hirmsasti magusat, suu kuivab ja vaevab janu
• magab rahutult ja näeb halbu unenägusid
• teeb poppi
• on sageli ärritatud
• oma kahtlustega pöörduvad Sinu poole politsei, inimesed kohtadest, kus laps veedab aega või teised lapsevanemad.

Usalda oma tunnet ja ürita kokku panna pilt nendest detailidest, mida Sa tead. Mõned detailid ei pruugi veel midagi tähendada, ent mitu kokkulangevat detaili võivad Sind veenda, et Sa pead tegutsema. Võib-olla ei ole tegemist narkootikumidega, vaid millegi muuga, mis on Su teismelisele raske. Suurim viga on olukorra lahendamiseks mitte midagi ette võtta.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja: Kuriteoennetuse Nõukogu, Eesti politsei