Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Kõrvaltegevus

PrintPDF Jaga

Ametnike ja ametiisikute kõrvaltegevuse all peetakse silmas tegevusi, mis ei kuulu ametikohustuste hulka: nii töötamist teise tööandja juures kui ka ettevõtlusega tegelemist, sh osalust äriühingus või kuulumist äriühingu juhtimis- või kontrollorganisse. Ettevõtlusena ei käsitleta ühekordset juhuslikku tegevust, näiteks oma korteri väljaüürimist. Küll aga on ettevõtlusega tegu juhul, kui selliseid väljaüüritavaid kortereid on mitu ja nende abil teenitakse ettevõtluse korras tulu.

Otsides vastust küsimusele, kas kõrvaltegevus on lubatav, tuleb hinnata nelja kriteeriumi:
kõrvaltegevusele kuluva töö maht või laad takistab teenistuskohustuste korrapärast täitmist,
kõrvaltegevus võib kaasa tuua teenistuskohustuse rikkumise (korruptsiooniohu ja huvide konflikti),
kõrvaltegevus takistab avaliku võimu ülesannete täitmist üldiselt,
kõrvaltegevus kahjustab avaliku võimu mainet.

Täpsemad kõrvaltegevuse reeglid on sätestatud KVSi paragrahvis 19 ning ATSi paragrahvides 69 ja 72–73:

ATS § 69 lg 1: riigiametnik ei või kuuluda tulundusühenduse alaliselt tegutsevasse juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse, välja arvatud riigi esindajana riigi või avalik-õigusliku isiku osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse.
ATS § 72 lg 1: ametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet.
ATS § 73 lg 1: ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.
KVS § 19 lg 2 p 2: ametiisikul on keelatud kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle. („Kohakaasluskorra“ näol on tegu vananenud mõistega: kohakaasluse idee oli selles, et isik sai töötada lisaks 40 tunnile nädalas veel 20 tundi kohakaasluse alusel.)
KVS § 19 lg 3: ametiisik võib tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet.