Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Korruptsioon on paljutahuline nähtus, mida on nimetatud mitme muutujaga võrrandiks. Enamik inimesi ei kahtle, et altkäemaks kuulub korruptsiooni alla. Sama lihtne ei ole aga paljude teiste korruptsioonivormidega: mõjuvõimuga kauplemine, ebavõrdne kohtlemine riigihangetes jne. Järgnevalt on võimalik tutvuda mõningate korruptsioonivormidega ja nende näidetega. Kindlasti võib seda loetelu täiendada ning nähtavasti seab mõnigi inimene mõne näite kahtluse alla. Juhul, kui siit loetelust on puudu korruptsioonivorme, siis võib sellest teada anda, klõpsates siia ning tabel võib täieneda lugeja abiga.
Korruptsiooni liigitatakse selle mastaapsuse põhjal väike- ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks. Suur- ja sageli ka poliitika korruptsioon väljendub näiteks infrastruktuuride ja relvadega seotud tehingutes ning erastamistes, samal ajal kui väike, aga ka bürokraatia korruptsioon on enam levinud seoses maksude ja tollide ning korrakaitsega.
|
Korruptsioonivorm |
Määratlus* |
Näide |
|
Altkäemaks/ |
Altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve (kingitused, koolitusreisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Altkäemaksu eesmärgid on väga erinevad, seda antakse nii selleks, et kiirendada teatud protsesse (speed money), kui selleks, et saada teavet, teenust jm, mis vastasel juhul poleks kättesaadav, või selleks, et ära hoida mõne teo tagajärge (nt lubade äravõtmine). |
Vallavanem saab pistist osaühingult |
|
Huvide konflikt |
Ametnikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Osa käsitusi kasutavad võimalikult laia määratlust, mille kohaselt huvide konflikt on olukord, kus ametiisiku või temaga seotud isiku majanduslikud või muud isiklikud huvid võivad tegelikult, näilikult või potentsiaalselt (tulevikus) mõjutada ametiisiku ametikohustuste nõuetekohast täitmist. |
Poeg kontrollib ministeeriumis ema tööd |
|
Häälte ostmine |
Häälte ostmine tuleb kõne alla valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet, kingitust vm nende poolt hääletanutele. Häälte ostmist ei maksa segi ajada asjade (õhupallid, tikutopsid jne) jagamisega valimiskampaania ajal, millega valijat otseselt ei kohustata hääletama kandidaadi poolt. |
Valmiskomisjoni veebileht: Häälte ostmine kohalikel valimistel |
|
Mõjuvõimuga kauplemine |
Tegu on sellise juhtumiga, kus hüve (nt reisi Peruusse) saab nt ülikooli rektor, kes pole ametniku ülemus, ent mõjutab ametnikku otsustama teatud otsuse kasuks, samal ajal kui ametnik ise jääb tühjade kätega. Lobby tegemine siia alla küll ei kuulu, aga piir on hägune nagu korruptsiooni puhul ikka. Tähtis on sotsiaalne või professionaalne positsioon: hüve saaja ei saa küll ise otsustada, kuid saab oma positsiooni tõttu otsustajat mõjutada. |
"Ma ei ole mõjuvõimuga kaubelnud!" |
|
Omastamine, kelmus |
Omastamine ja kelmus võivad võtta väga erinevaid vorme. Kui need on toime pandud ametiisiku poolt, on sageli tegemist korruptsiooniga. Näiteks ei ole korruptsiooniga tegemist siis, kui kelli müüv tänavakaupleja ostjale kalli bränditud kella asemel müüb võltsitud kella või kui kinnisvaramaakler petab vanainimestelt nende kodusid välja. Omastamine ja kelmus ametiisiku poolt võib väljenduda ebaseaduslikes korraldustes alluvatele, teatud andmete esitamata jätmises, ebaseaduslike tehingute tegemises jms. Raamatupidamise abil saab luua ja kasutada võltsitud arveid või teisi raamatupidamis¬dokumente, mis sisaldavad valeinfot. Samuti saab jätta registreerimata teatud tehinguid jms. Seega ei ole selline raamatupidamise reeglite rikkumine ise otseselt korruptsioon, ent võib olla korruptsiooni ette valmistav või varjav tegevus. Kelmuse näiteks võib olla ka see, kui riigihangete konkursil osalevaid isikuid ei kohelda võrdselt ning ühele osalejale luuakse soodustingimused, või riigihanget ei korraldata, kuigi seda oleks pidanud tegema. |
Kohus mõistis kooli raamatupidaja suurvarguse eest vangi |
|
Onupojapoliitika |
Onupojapoliitikaga on tegu juhul, kui eelistatakse, nt tööle võetakse oma lähisugulasi ja -hõimlasi. Probleemiks võib saada näiteks omavalitsuse väiksus - on keeruline leida töökohtadele inimesi, kes omavahel seotud poleks. Vaata ka huvide konflikt. |
Õde aitab venda |
|
Oskus- ja siseteabega kauplemine |
Oskusteabega kauplemiseks tuleb lugeda olukorda, kus ametnik müüb infot, mis on talle ametialaselt teatavaks saanud. Selline olukord võib tekkida juhul, kui ametnikul on ametikohast tulenev teave, mida ta on kohustatud jagama tasuta (nt konsultatsioon), ent ta müüb seda teavet lisatasu eest. Erandjuhul on lubatud teatud koolitused, akadeemilised loengud jms. |
Ameti juhid teenivad infomonopolilt |
|
Parteide varjatud rahastamine |
Erakondade rahaline toetamine eraisikute poolt, kes vastutasuks saavad kasulikke poliitilisi otsuseid (nt seaduste muutmine toetajate äritegevuse hõlbustamiseks). Möödahiilimine nõudest tuvastada konkreetne isik annetaja taga. Rahastamisskeemid, kus kasutatakse erakonna hallatavaid mittetulundusühinguid jms. |
Vabariiklaste liidrile DeLay`le ei ole süüdistust esitatud |
|
Pöörduste efekt |
Ametiisik, kes on teostanud kontrolli mõne eraettevõtte üle, asub pärast avaliku sektori töökohalt lahkumist sinna tööle. Näiteks olukord, kus ametnik jätab eraettevõttele ettekirjutuse tegemata, saades vastutasuks seal töökoha. Vt ka huvide konflikt. |
Seaduse muutmise eest tasuks töökoht |
|
Rahapesu |
Rahapesu enamasti ei võrdsustata korruptsiooniga, kuid need on sageli tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, ebaseaduslik relva- ja narkokaubandus, terrorism jms). Seega on korruptiivsete tulude "puhtaks pesemine" osa korruptsioonikuriteost. Vt ka tüüpilist korruptiivse tulu rahapesu skeemi: http://www.globalpolicy.org/nations-a-states/state-sovereignty-and-corruption/general-analysis-on-corruption-and-money-laundering.html |
|
|
Riigi riisumine |
Riigi riisumine (state capture) iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit. Riigi riisumise kohta saab lugeda Maailmapanga uuringuid |
* Määratlustes on tuginetud järgmistele allikatele:
Criminal Law Convention on Corruption and Explanatory Report 1999. Strasbourg
Sootak, J. ja Pikamäe, P. 2002. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn. Juura, lk. 531–301
Philp, M. 2001. Corruption and State Capture: An Analytical Framework. University of Oxford, Department of Politics and International Relations
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri (539 SE I): http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=673188&u=20090826131206