Korduma kippuvad küsimused

Kui palju vaba aega see minult nõuab?

Üks lepitaja teeb aastas minimaalselt 6 lepitust, sh osapooltega kohtumiste kokkuleppimine; 2 eelkohtumist - ca 2x30 min; 1 ühine kohtumine, sh kokkuvõtte vormistamine - ca 1,5 h; Aastas 4 kovisiooni = 4x3h ja supervisioonid = 4h.

Kuidas lepitusega seotud kulud mulle kaetakse?

Tekkinud kulud (sõidu- ja sidevahendite kulud) hüvitatakse kuludokumentide alusel.

Kuidas inimesed lepitaja juurde jõuavad?

Lepitusele jõuavad inimesed kas läbi suunajate (politsei, lastekaitse, kool, ohvriabi, nõustajad jt) või pöörduvad ise (sel juhul tuleb ühendust võtta Sotsiaalkindlustusameti vastava koordinaatoriga).

Mida täpselt lepitaja teeb?

Koordinaator annab infot lepitajatele juhtumi kohta ja osapoolte kontaktid. Lepitajad lepivad omavahel kokku, kes kellega ühendust võtab, lepitakse sobiv aeg kohtumiseks esmalt kannatanuga. Pärast temaga kohtumist lepitakse aeg toimepanijaga kokku. Pärast temaga kohtumist lepitakse kokku ühine aeg kohtumiseks, kus võimalusel sõlmitakse osapoolte vaheline kokkulepe. Eelkohtumised kannatanu ja toimepanijaga võib teha üksi, ühiskohtumise viivad kaks lepitajat ühiselt läbi. Peale ühist kohtumist sisestavad lepitajad lühikese tagasiside koordinaatorile.

Milline vastutus vabatahtlikul lepitajal on?

Lepitaja võtab ühendust osapooltega, sõlmib kokkulepped kohtumiste läbiviimiseks kaaslepitajaga. Kohtumiste läbiviimine vastavalt koolitustel õpetatule ning tagasiside andmine. Lisaks on vastutus osaleda regulaarselt kovisioonidel ja supervisioonidel ning viia aastas läbi minimaalselt 6 lepitust.

Mis on taastav õigus?

Lepitus on taastava õiguse enimkasutatav meetod. Taastav õigus on lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud kahju heastada. See põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine.

Sooviks teada mis aegadel algab koolitus, kaua koolitus kestab?

Koolitusprogramm sisaldab endas 6 koolituspäeva ning juhendatud lepituste läbiviimisi. Koolituspäevade osas on kaalumisel kaks tööpäeva järjest, R-L või  L-P.

Mind huvitab, keda peetakse silmas kogukonna all, on see geograafiline või mingi valdkonnaga seotud?
Võib olla nii geograafiline kui ka valdkonnaga seotud.

Mida siiski peetakse silmas vabatahtlikkuse all?
Vabatahtlikkuse all peetakse silmas seda, et tehtud töö eest tasu ei saa. Tööd teostatakse endale sobival ajal. Kui lepitustega tekivad kulud (nt sõidukulu), siis need kaetakse kuludokumentide alusel. 

Mis mahus koolitus toimub, kus koolitus toimub, millal?

Koolituse mahuks on kuus päeva, lisaks praktiline osa. Esimene koolitus algab 2020. aasta jaanuaris ning toimub Tallinnas.

Kui ma läbin selle koolituse ja peale mõne lepituse läbiviimist leian, et see mulle ei  sobi/meeldi, siis kas selle lõpetamisel tekib mingeid kohustusi? Näiteks koolituse eest tasumine vms.

Ei, lisakohustusi ei teki.

Sooviksin teada, kuidas mõjutab lepituste läbi viimist minu asukoht?

Lepitusi saab läbi viia enda kodukandis.

Huvitab veel, et kus need lepitused toimuma hakkaksid?

Ruumid leiab koordinaator, lepitaja sellega tegelema ei pea.

Mis ajale on planeeritud lepitaja täiendkoolituse toimumine?

Esimene koolitus on planeeritud 2020. aasta jaanuarisse.