Mida muudetakse?

Karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõuga muudetakse karistusseadustikus üle 200 paragrahvi, tunnistatakse kehtetuks 47 koosseisu ja lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse 126 haruseaduses.

Allpool on lühidalt kirjeldatud peamisi muudatusi.

1. KARISTUSSEADUSTIKU ÜLDOSA

Olulise muudatusena kaotatakse ära väärteoprejuditsioon (ehk eelmõistmine, eelkaristamine). Kehtivas KarS-is nähakse osas süütekoosseisudes ette vastutus kuriteo eest üksnes sel põhjusel, et sama teo eest on varem kohaldatud väärteokaristust. Korduva väärteo lugemine kuriteoks ei ole karistusõiguslikult põhjendatud: väärteo varasem toimepanemine ei muuda uut väärtegu oma olemuselt raskemaks, selle ebaõigussisu jääb ikka samaks, ei ületa väärteo raskuse künnist ega ulatu kuriteo ebaõiguseni. Kui tegu on üldjuhul karistatav väärteona, saab see olla karistatav kuriteona üksnes siis, kui KarS-s on selgelt esile toodud kriminaliseerivad tunnused, nt oluline kahju, suur ulatus vms.

Lisatakse säte, mis reguleerib süüteoga tekitatud kahju suurust ja ulatust. Praegu on kahju suurusjärgu arvutamine seotud palga alammääraga, nt oluliseks kahjuks loetakse kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümme korda. Et kuriteo koosseisutunnus ei oleks seotud täitevvõimu aktiga (palga alammäär kehtestatakse valituse määrusega), pannakse kahju määrad karistusseadustikku selgelt kirja: oluline kahju on üle 4000 euro, suur kahju üle 40 000 euro ja eriti suur kahju üle 400 000 euro.

Eelnõuga tõstetakse miinimumpäevamäär 10 eurole. Kehtivas KarS-is on miinimumpäevamäär 3,2 eurot ehk 50 krooni, mis kehtestati 2001. aastal KarS-i vastuvõtmisel. Toona moodustas see 1/32 töötasu alammäärast, aastal 2013 aga 1/100 ning miinimummäära tõus ongi plaanitud proportsiooninihke kõrvaldamiseks.

Miinimumpäevamäära tõusul on eelkõige kaks mõju. Esiteks tõstab see varavastase väärteo ja kuriteo vahelist piiri. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piiriks 64 eurot, siis eelnõu kohaselt hakkab see olema 200 eurot. Alla 200-eurose kahjuga varavastast süütegu menetletakse eelnõu järgi väärteona, mis võimaldab kiiremat ja odavamat menetlust. Süstemaatilist rikkumist käsitletakse jätkuvalt kuriteona, sõltumata varastatu väärtusest. Teiseks mõjutab see kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse päevamäära suurust (tavaliselt arvestab kohus rahalist karistust mõistes isiku reaalset sissetulekut, kuid arvestuslik päevamäär ei tohi olla väiksem kui miinimumpäevamäär).

Laieneb juriidilise isiku vastutus. Eelnõu järgi vastutab juriidiline isik kõigi süütegude eest, mida on juriidilisel isikul võimalik toime panna. Seda juhul, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku juhi või pädeva esindaja poolt ning juriidilise isiku huvides. Kui juriidiline isik on teinud kõik, et vältida pädeva esindaja poolt teo toimepanemist, siis juriidiline isik süüteo eest ei vastuta.

Lisaks jäetakse juriidilise isiku karistusvõimalustest välja sundlõpetamine. Sundlõpetamise võimalus jääb alles läbi tsiviilmenetluse, kuid kriminaalmenetluses saab juriidilist isikut edaspidi karistada üksnes rahalise karistusega.

Karistuste mõistmise, asendamise ja täideviimise korda muudetakse paindlikumaks. Näiteks muudetakse tundide arvu, mis on aluseks vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga (ÜKT). Kehtivas seaduses vastab ühele päevale vangistusele kaks tundi tööd. Pärast 2012. aasta lõpus tehtud põhjalikku ÜKT tundide arvu ja tulemuslikkuse analüüsi ning teema arutamist kuriteoennetusnõukogu ja kodifitseerimiskomisjoni istungitel, leiti, et ühe päeva vangistuse võrdumine ühe tunni üldkasuliku tööga annaks paremaid tulemusi.

Väärteokaristuse asendamiseks määratud ÜKT minimaalseks kestuseks kehtestatakse 5 tundi. Eelnõuga lisatakse ka võimalus asendada kuni 30 ÜKT tundi sotsiaalprogrammiga, et motiveerida süüdlasi sooritama nii töötunde kui ka osalema programmis.

Selleks, et luua võimalus paindlikumalt reageerida rikkumistele ja vältida väikeste rikkumiste eest isikute vangistusse saatmist, muudetakse reageerimine ÜKT rikkumistele paindlikumaks. Nimelt lisatakse võimalus ka ÜKT sooritajale väiksemate rikkumiste korral teha hoiatusi, panna täiendavaid kohustusi või pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades tähtaja üldist piirangut (maksimaalselt kaks aastat).

Paindlikumaks muudetakse ka elektroonilise valve tingimusi, näiteks saab ka elektroonilise valve tingimuste kergemate rikkumiste eest teha hoiatusi. Lisandub ka alkokontrolliseadme kasutamise võimalus.

Ennetähtaegse vabastamise osas luuakse alaealistele eritingimused. Alaealine kuulub kohustuslikult vabastamisele, kui ta on ära kandnud vähemalt pool teise astme kuriteo karistusest või 2/3 esimese astme kuriteo karistusest. Ennetähtaegse vabanemise piir tuuakse alaealistel 6 kuult 4 kuule.

Tingimisi vangistuse katseaegade miinimummäär tuuakse allapoole – ilma kontrollnõueteta katseaeg tuuakse 3-5 aastalt 1-5 aastale ning kontrollnõuetega katseaeg 18 kuu kuni 3 aastaselt tähtajalt 6 kuu kuni 3 aastani. Kontrollnõuete määramine muudetakse vajaduspõhiseks. Alaealiste šokivangistusele kehtestatakse aga ülempiir 30 päeva.

2. INIMSUSE JA RAHVUSVAHELISE TURVALISUSE VASTASED SÜÜTEOD

Eelnõuga tuuakse sisse uus paragrahv (§ 1023), lapse sunduslik kaasamine relvakonflikti. Üle maailma on 152 riiki ühinenud laste relvakonfliktidesse kaasamist käsitleva lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolliga ning võtnud kohustuse tagada, et alla 18-aastaseid isikuid ei kaasataks vahetusse sõjategevusse ega värvataks sunduslikult relvajõududesse.

3. ISIKUVASTASED SÜÜTEOD

Isikuvastaste süütegude all luuakse uus paragrahv (§ 1191), mille järgi karistatakse kakluses osalemise, samuti kahe või enama isiku toime pandud kallaletungis osalemise eest, kui sellega on kaasnenud raske tervisekahjustus või inimese surm, kuni viieaastase vangistusega. Paragrahv on mõeldud nende juhtumite jaoks, kui kannatanu on surnud, kuid menetluse käigus ei õnnestu välja selgitada, kes täpselt peksjatest tema surma kausaalses mõttes põhjustas.

Kehalise väärkohtlemise § 121 muudetakse kahelõikeliseks. Tõsisemad vägivallajuhtumid eristatakse kergemaks ning uudsena tuuakse eraldi välja perevägivald. Kuna sageli on lähisuhtevägivald ka varjatud ja korduv, karmistab eelnõu sellesse suhtumist ja reageerimist ning näeb lähi- või sõltuvussuhtes kehalise väärkohtlemise eest ette suurema karistuse kui seni.

4. POLIITILISTE JA KODANIKUÕIGUSTE VASTASED SÜÜTEOD

Kehtivas seaduses eraldi seisvad paragrahvid valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine (§ 162) ja hääle ostmine (§ 164) liidetakse kokku ning uueks paragrahviks saab valimisvabaduse rikkumine. Valimisvabaduse rikkumine sisaldab eelnõu järgi nii valimisvabaduse teostamise takistamist, valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist hääle ostmisega kui ka valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist mõjutamisega ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust kasutades.

5. SÜÜTEOD PEREKONNA JA ALAEALISE VASTU

Kehtivas KarS-is on ette nähtud kriminaalvastutus nii lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise kui vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Uue eelnõuga muudetakse täisealise lapse poolt elatise maksmisest kõrvalehoidumine väärteoks. Muudatus lähtub põhimõttest, et lapse elatise nõue vanema vastu on õiguslikult eelistatum kui vanema nõue täisealise lapse vastu, st lapse huvid peavad olema rohkem kaitstud. Vanema poolt lapsele elatise maksmisest kõrvalehoidmine jääb alles, sealjuures asendatakse koosseisus „kuritahtlik kõrvalehoidmine“ „teadva kõrvalehoidmisega“ – see peaks lihtsustama ka nende kuritegude tõendamist.

Eestkoste- ja hooldusõiguse kuritarvitamist puudutavasse paragrahvi (§ 170) lisatakse tunnus „kui sellega põhjustati oht hooldatava või eestkostetava elule või tervisele või oluline varaline kahju“. See välistab kehtiva seaduse järgi võimalikud juhud, kus kuriteoks on võimalik lugeda ka see, kui vanem lubab lapsel koolist põhjuseta ühe päeva puududa või kasutab makstavast elatisest ühe euro enda tarbeks.

Senine alaealisele vägivalla eksponeerimise paragrahvi (§ 180) sõnastus muudetakse julmuse eksponeerimiseks ning muudetakse väärteoks. Lisaks, arvestades tänapäeva noorte arengu kiirenemist, loeti otstarbekas tuua kaitstava isiku vanuse piir 14 aastale.

6. RAHVATERVISEVASTASED SÜÜTEOD

Ühe muudatusena ei ole väikeses koguse narkootilise aine ilma edasiandmise eesmärgita üle piiri toimetamine ja ravimi ilma edasiandmise eesmärgita üle piiri toimetamine enam kuriteod. Muudatus on seotud KarS § 392 kehtetuks tunnistamisega, mis nägi ette vastutuse keelatud aine salakaubaveo eest, sõltumata eesmärgist või kogusest.

7. VARAVASTASED SÜÜTEOD

Ettevaatamatusest asja rikkumise ja hävitamise paragrahvist (§ 205) jäetakse välja „võõra asja“ ning karistatavaks jääb üksnes kultuurimälestise, museaali jms ettevaatamatu hävitamine. Revisjoni käigus leiti, et võõra asja ettevaatamatu hävitamise kriminaliseerimine ei ole mõistlik, kuna sellisel puhul saab kohaldada tsiviilvastutust.

Kelmuse paragrahvile (§ 209) lisatakse varalise kahju tekitamise tunnus. Praegu näeb säte ette vastutuse pettuse teel varalise kasu saamise eest, kuid kuna teo puhul on oluline just kahju tekitamine, siis lisatakse see objektiivse koosseisutunnusena.

8. INTELLEKTUAALSE OMANDI VASTASED SÜÜTEOD

Intellektuaalse omandi koosseise kitsendatakse, peamiselt „olulise ulatuse“ tunnusega (s.o maksumus üle 4000 euro) ja „kutse- või majandustegevuse“ tunnusega.

9. RIIGIVASTASED SÜÜTEOD

Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse paragrahvi (§ 235) sanktsioon tõstetakse 6 aastalt sanktsioonini 5-15 aastat või eluaegne vangistus. Kuna riigi põhiseadusliku korra vastane ühendus vägivaldse tegevuse eesmärgil ei ole vähem ohtlik kui terroristlik ühendus, on antud paragrahvi sanktsioon võrdsustatud terroristliku ühenduse omaga (§ 2371 ).

Kõrge riigiametniku (§ 244) ja rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastase ründe (§ 246) eest ette nähtud vastutus diferentseeritakse vastavalt teo raskusele. Kehtiv seadus näeb neile isikutele tervisekahjustuse tekitamise või nende tapmise eest ette kuni eluaegse vangistuse. Pärast diferentseerimist nähakse tervisekahjustuse tekitamise eest ette kuni 5-aastane ja muude raskete tagajärgede eest ette kuni 20-aastane või eluaegne vangistus.

10. AVALIKU RAHU VASTASED SÜÜTEOD

KarS-i eelnõuga tunnistatakse kehtetuks omavoli paragrahv (§ 257), kuna selles loetletud teod on ka iseseisvalt karistatavad. Omavoliline sissetung (§ 266) aga muudetakse väärteoks.

Võimuesindaja suhtes toime pandava vägivalla (§ 274) osas jääb karistatavaks üksnes võimuesindaja vastu suunatud vägivald. Välja jäetakse kehtivas seaduses olev mõiste „avalikku korda kaitsev muu isik“, kuna see õigusmõiste on sisustamata. Raskendava asjaoluna lisatakse grupi ning korduvuse tunnus ja relva kasutamine ning tõstetakse sanktsiooni alammäära – rahaline karistus kaotatakse. Võimuesindaja solvamine ja laimamine (§ 275) muudetakse aga kuriteost väärteoks.

11. AMETIALASED SÜÜTEOD

Peatükki lisatakse piinamise paragrahv (§ 290¹) ehk ametiisiku poolt suure või järjepideva kehalise või hingelise valu põhjustamine ütluste saamise, karistamise, hirmutamise või diskrimineerimise eesmärgil. Piinamise koosseisu sellise sõnastuse ja ametialaste süütegude peatükki paigutamise vajadus tuleneb ÜRO piinamisvastasest konventsioonist. Kehtiva seaduse järgi on piinamine järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine ega vasta oma olemuselt rahvusvahelisele piinamise käsitlusele.

Pistise võtmine, andmine ja vahendus (§ 293, § 285 ja § 297) tunnistatakse kehtetuks ja viiakse kokku altkäemaksu koosseisuga. Kehtiv KarS eristab pistist ja altkäemaksu. Vahe seisneb selles, kas ametiisiku poolt lubatud või tehtav tegu on seaduslik (pistis) või ebaseaduslik (altkäemaks). Kohtupraktikas on aga nende kahe piiritlemisel ette tulnud probleeme ning arvestades ka seda, et altkäemaksu ja pistise andmise ning altkäemaksu ja pistise võtmise põhikoosseisude vahel väga suurt sanktsiooni erinevust ei ole, liidetakse eelnõuga pistise andmine ja võtmine altkäemaksuga.

Täpsustakse mõjuvõimuga kauplemise sõnastust (§ 298¹). Eelnõu järgi nimetatakse kohatuks teoks selgelt tasuküsimine, lubamine ja andmine ning mõjutamise ebaseaduslikkuse tingimus jäetakse seadmata. Mõjuvõimuga kauplejaks võib olla ka isik, kes ei ole ametnik.

Riigihangete nõuete rikkumise (§ 300) sõnastust muudetakse selgemaks. Vastutus järgneb üksnes sellise rikkumise eest, mille eesmärgiks on hankemenetluses osalejale eelise andmine, kuritegu on seega toime pandav kavatsetult. Eelnõuga luuakse kvalifitseeritud koosseis, kus vastutus nähakse ette juhul, kui hanke maksumus ületab eriti suurt kahju ehk 400 000 eurot.

12. ÕIGUSEMÕISTMISEVASTASED SÜÜTEOD

Kohtu ja kohtuniku laimamise ja solvamise sättele (§ 305) lisatakse ka muud õigusemõistmisel osalevad isikud: rahvakohtunik, uurija, prokurör, kaitsja, advokaat, kannatanu esindaja, ekspert ja tõlk. Revisjoni käigus leiti, et igasuguse laimamise ja solvamise kuriteoks lugemine on ülekriminaliseerimine ning säte muudetakse väärteoks.

Ebaseadusliku süüdistuse esitamise sättes (§ 310) puudusid seni prokuröri võimalikud kuritarvitused kokkuleppemenetluses ja psühhiaatrilise sundravi määruse kohtusse saatmisel. Eelnõuga nimetatud teod lisatakse.

KarS-i lisatakse uus koosseisutegu – täitmisele pööratud vangistusest kõrvalehoidmine (§ 329). Sättega kõrvaldatakse isikute ebavõrdne kohtlemine, kus rahalise karistuse täitmisest kõrvalehoidmine on täna karistatav, kuid täitmisele pööratud vangistusest teadev kõrvalehoidmine aga mitte.

13. KESKKONNAVASTASED SÜÜTEOD

Looduskasutus- ja saasteloata tegutsemise sättele (§ 363) lisatakse kitsendav tunnus – oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht loodusele. Sellega seoses tõstetakse ka sanktsioonimäära. Seni oli koosseis sisuliselt kattuv sarnaste väärteokoosseisudega keskkonnaalastes haruseadustes.

14. MAJANDUSALASED SÜÜTEOD

Olulisima uuendusena tuuakse uue jaona sisse altkäemaks majandustegevuses (KarS § 4023–4024). Selle koosseisu paigutamise majandusalaste süütegude hulka tingisid Euroopa Nõukogu otsused, mis kohustavad kriminaliseerima erasektori altkäemaksu, kui see toimub majandustegevuse suhtes. Sarnaselt altkäemaksule kui ametialasele kuriteole, on ka erasektoris karistatavaks loetud altkäemaksu võtmine ja andmine.

Ühtegi maksualast kuritegu ei dekriminaliseerita. Kokku aga pannakse maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses (§ 389¹) ja maksukelmus suures ulatuses (§ 389²), kuna maksukelmust ja maksude tasumisest kõrvalehoidumist on nii praktikas kui õiguslikult keeruline eristada.

Kehtetuks tunnistataks eraldi paragrahvina keelatud kauba salakaubavedu (§ 392), kuna enamus paragrahvis loetletud tegudest on juba karistatavad eri paragrahvide alusel. Muudatuse tulemusel ei ole aga tulevikus kuriteona karistatav ravimi ebaseaduslik üle piiri toimetamine edasiandmise eesmärgita, samuti väikeses koguses narkootilise aine üle piiri toimetamine ilma edasiandmise eesmärgita.

15. ÜLDOHTLIKUD SÜÜTEOD

Üldohtlike süütegude peatükile lisatakse uued paragrahvid käsitlemaks strateegilise kauba ebaseadusliku vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslikku osutamist (§ 4211) ja keelatud strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseadusliku osutamist (§ 4212). Eelnõuga eristatakse strateegilise kaubaga seotud tegevus tavalisest majandustegevusest ja korrastatakse vastutuse küsimus strateegilise kaubaga seotud rikkumiste korral. Erikord on vajalik, kuna strateegilise kauba, eriti aga sõjalise lõppkasutuse või massihävitusrelvadega seotud kauba piiriülene liikumine võib ohustada Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut.

SEADUSE RAKENDAMINE

Seaduse rakendamisel nähakse ette kergendava seaduse tagasiulatuv mõju, st üle vaadatakse reaalset vangistust kandvate isikute karistused ning sellisel juhul vähendatakse isiku karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse vangistusest.