Karistusõiguse kodifitseerimise protsessist

2011. aasta alguses alustatigi karistusõiguse kodifitseerimisprojektiga. Moodustati töörühm, kes töötas nii karistusseadustikus, kui ka haruseadustes ette nähtud vastutusnormid läbi. Töörühma kuulusid karistusõiguse spetsialistid, kes nii teoorias kui praktikas valdkonnaga kokku on puutunud.

Töörühma juht on Tartu ülikooli karistusõiguse professor Jaan Sootak.

Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks:
- kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja – kui ei, siis kas kustutada see tervikuna või  muuta väärteoks;
- kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada;
- kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist;
- kas väärteokoosseisu on vaja või piisab haldussunnist;
- kas vastutusnorm on arusaadav ja õigusselge jne

Töörühm andis oma analüüsi üle kodifitseerimiskomisjonile, kes kõik ettepanekud üle vaatas ning need heaks kiitis või tagasi lükkas. Kodifitseerimiskomisjoni kuuluvad riigi peaprokurör Norman Aas, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri kohusetäitja Priit Heinsoo, vandeadvokaat Leon Glikman, vandeadvokaat Raul Otsa ning riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Komisjoni juhib justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.

Komisjon kohtus pisut rohkem kui aasta jooksul kokku 23 korral. Kuna kõik kohtumised ning arutelud olid väga sisukad ja põhjalikud, võttis kodifitseerimisprotsess ka oodatust pisut rohkem aega. 

Selleks et tagada karistusõiguse normide hea kvaliteet, kaalutakse ideed moodustada alaline komisjon, kes arutaks paar korda aastas karistusõiguslikke küsimusi ja vajaduse korral teeks muudatusettepanekuid. See aitaks ehk ka edaspidi vältida suurt karistamise tuhinat ja tagada, et karistusõigust kasutatakse tõesti viimase abinõuna.