Retsidiivsus

Laadi alla .xlsx

Retsidiivsus tähendab korduvkuritegevust, aga hoolimata lihtsast definitsioonist võidakse selle all mõista erinevaid asju. Antud juhul mõõdame retsidiivsust nende õigusrikkujate hulgas, kelle suhtes aastatel 2017–2019 kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes vabanesid vanglast. „Kahe aasta retsidiivsusmäär“ näitab inimeste osakaalu, kes niisugusele sündmusele järgnenud kahe aasta jooksul mõisteti jõustunud kohtuotsusega uues kuriteos süüdi.

Retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel; järgnevad kriminaalhooldusele suunatud ja rahalise karistuse saanud isikud. Madalaim on retsidiivsus olnud neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise, leppimise või alaealiste komisjoni saatmise tõttu).

Varasema kuriteo liiki arvestades on kõige kõrgem olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimeste retsidiivsus, kes ka kõige tõenäolisemalt panevad uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on olnud suhteliselt väike.

Kahe aasta retsidiivsusmäär
süüdimõistva kohtuotsuse alusel:

19%kokku*

32%vanglast
vabanenutel

* Õigusrikkujad, kelle suhtes 2019. aastal kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes
vabanesid vanglast. Kõik andmed 2017. ja 2018. aasta kohta erinevad veidi varem avaldatust, tingituna andmete
uuendamisest ja arvutusmetoodika muutumisest.

Eri rühmade kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel (%)

Kahe aasta retsidiivsusmäär
inimestel, kelle suhtes
kriminaalmenetlus 2019. aastal
otstarbekusest lõpetati
(v.a KrMS § 203):

13%

Kahe aasta retsidiivsusmäär menetluse lõpetamise aluse järgi (%)

Kahe aasta retsidiivsusmäär mõistetud karistuse liigi järgi (%)

Kahe aasta retsidiivsusmäär
2019. aastal rahalise
karistusega ja tingimisi
vangistusega (kokku)
karistatud isikute puhul:

17%

Kahe aasta
retsidiivsusmäär
2019. aastal vanglast
vabanenud
süüdimõistetute puhul:

32%

Kahe aasta retsidiivsusmäär vanglast vabanemise viisi järgi (%)

Vägivallakuriteo toime pannud isikute kahe aasta retsidiivsusmäär
menetluse lõpetamise aluse järgi (%)

Kahe aasta retsidiivsusmäär
vägivallakuriteo toime
pannud isikute puhul,
kelle suhtes menetlus
2019. aastal otstarbekusest
lõpetati (olenemata uue
kuriteo liigist):

11%

Kahe aasta retsidiivsusmäär
varavastase kuriteo eest
2019. aastal rahalise
karistusega ja tingimisi
vangistusega (kokku)
karistatud isikute puhul,
olenemata uue kuriteo liigist:

22%

Kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo liigi järgi (rahalise karistusega ja tingimisi vangistusega karistatud kokku; olenemata uue kuriteo liigist, %)

Kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo ja selle eest mõistetud karistuse liigi järgi, 2019 (olenemata uue kuriteo liigist; %)*

* Narkokuriteo eest mõistetakse rahaline karistus harva, mistõttu sel viisil karistatute retsidiivsust ei saa näidata

Paljude kuriteoliikide puhul
(vägivald, vargused, joobes
juhtimine jt) on retsidiivsuse
peamiseks riskiteguriks
alkoholi- või narkosõltuvus.
Sellega seotud riskide
vähendamiseks määratakse
sageli käitumiskontroll,
mis süüdlase nõusolekul võib
sisaldada ka ravikohustust.

Kahe aasta retsidiivsusmäär
varavastase kuriteo eest
karistust kandnud
ja 2019. aastal vanglast
vabanenud isikute puhul,
olenemata uue kuriteo liigist:

50%

Vanglast vabanenute kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo liigi järgi (olenemata uue kuriteo liigist, %)

Varavastase kuriteo eest vanglas viibinute retsidiivsusmäär vabanemise viisi järgi (2019):

59%

karistuse
ärakandmine

42%

tingimisi ennetähtaegne
vabastamine

38%

šoki-
vangistus

27%

elektroonilise
valve alla määramine