Retsidiivsus
Laadi alla .xlsxRetsidiivsus tähendab korduvkuritegevust, aga hoolimata lihtsast definitsioonist võidakse selle all mõista erinevaid asju. Antud juhul mõõdame retsidiivsust nende õigusrikkujate hulgas, kelle suhtes aastatel 2017–2019 kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes vabanesid vanglast. „Kahe aasta retsidiivsusmäär“ näitab inimeste osakaalu, kes niisugusele sündmusele järgnenud kahe aasta jooksul mõisteti jõustunud kohtuotsusega uues kuriteos süüdi.
Retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel; järgnevad kriminaalhooldusele suunatud ja rahalise karistuse saanud isikud. Madalaim on retsidiivsus olnud neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise, leppimise või alaealiste komisjoni saatmise tõttu).
Varasema kuriteo liiki arvestades on kõige kõrgem olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimeste retsidiivsus, kes ka kõige tõenäolisemalt panevad uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on olnud suhteliselt väike.
Kahe aasta retsidiivsusmäär
süüdimõistva kohtuotsuse alusel:
19%kokku*
32%vanglast
vabanenutel
* Õigusrikkujad, kelle suhtes 2019. aastal kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes
vabanesid vanglast. Kõik andmed 2017. ja 2018. aasta kohta erinevad veidi varem avaldatust, tingituna andmete
uuendamisest ja arvutusmetoodika muutumisest.

Eri rühmade kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel (%)