Kuritegevus Eestis 2021

Varavastased kuriteod

Laadi alla .xlsx

Vara vastu suunatud süütegudest tervikpildi saamiseks tuuakse lisaks kuritegudele andmed ka varavastastest väärtegudest, mille puhul on kahju väiksem (alla 200 euro). Varavastaste süütegude koguarv vähenes eelmisel kümnendil ligi kaks ja pool korda.

Varavastased kuriteod on moodustanud registreeritud kuritegudest suurima osa. Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, millele järgnevad kelmused ning omastamised.

Varavastaste kuritegude arv ja osakaal registreeritud kuritegudest on alates 2011. aastast märgatavalt vähenenud. Langus on tingitud eeskätt varguste arvu vähenemisest; enamiku teiste kuriteoliikide puhul trendid nii selged pole olnud. Vargustest veelgi enam on vähenenud röövimiste arv, mida 2021. aastal registreeriti neli korda vähem kui kümme aastat varem.

Varavastastest kuritegudest suurim kasv 2021. aastal ilmnes mitmesuguste kelmuste puhul, mille koguarv kasvas 55%. Kelmused pannakse üha sagedamini pannakse toime interneti vahendusel, kuid viimast aastat iseloomustas ka petukõnede arvu kasv.

Ohvriuuringud üldjoontes kinnitavad ametlikust statistikast ilmnevat trendi: võrreldes lõppenud kümnendi algusega oli varguste ohvreid kümnendi lõpupoolel vähem, kuid viimastel aastatel pole olnud selgeid muutusi.

Varavastaste süütegude
(väärteod ja kuriteod)
koguarv kasvas

Varavastaseid
kuritegusid
registreeriti

11551

Varavastased
kuriteod
moodustasid

44%

kõigist
kuritegudest

Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv

Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv

  • Allikas: justiitsministeerium (kuriteod), politsei- ja piirivalveamet (väärteod)

Varguseid
registreeriti

7513

Raskendavate asjaoludega*
varguseid registreeriti

4776

Neist 3568 olid
süstemaatilised
vargused
(KarS § 199 lg 2 p 9)

* KarS-i § 199 lg 2 kuriteod, mille puhul esines üks või mitu
järgmistest asjaoludest: grupiviisilisus,
süstemaatilisus, varem varavastase kuriteo toimepanemine, avalik
toimepanemine (ilma vägivallata), sissetungimine,
varastatud eseme suur väärtus; varastati narkootikume
või nende lähteaineid, tulirelv, laskemoon, lõhkeaine
või kiirgusallikas.

Registreeritud vargused (kuriteod)

Registreeritud vargused (kuriteod)

Varastele on eeskätt huvi pakkunud:

  • kauplustes alkohol, toiduained (nt juust, vorst, šokolaad, kohukesed, kohv, kondiitritooted, kalamari jm), kosmeetika, šampoonid, hambapasta;
  • isiklikud esemed (käekotid, rahakotid, telefonid);
  • Sularaha;
  • Sülearvutid;
  • tööriistad (puurid, saed, lõikurid, mõõtevahendid jm) – neid varastatakse sageli ehitusobjektidelt, aga ka autodest ja abiruumidest;
  • Jalgrattad;
  • autorehvid ja veljed

Viimastel aastatel on varastele hakanud muuhulgas huvi pakkuma ka tõukerattad ja droonid.

Vargustest registreeriti

59%
Harjumaal

11%
Tartumaal

10%
Ida-Virumaal

7%
Pärnumaal

Varguseid 10 000
elaniku kohta oli
kõige enam Harjumaal

73

Üle pooleL vargustest
(3527) pandi toime

kauplustest

Neist ligikaudu 85% olid
süstemaatilised vargused

Registreeriti

491

vargust eluruumist

416

vargust sõidukist

110

sõidukivargust

Registreeritud vargused (kuriteod)

Varguste (kuritegude) arv peamistes toimumiskohtades

  • Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Erinevaid kelmusi registreeriti

2852, sh

1457 kelmust (2020: 992)

1346 arvutikelmust (2020: 825)

16 kindlustuskelmust (2020: 14)

19 investeerimiskelmust (2020: 5)

14 soodustuskelmust (2020: 9)

Röövimisi
registreeriti

129

Röövimistest 46% pandi toime Tallinnas.

Röövimiste ohvritest 70% olid mehed (sh alaealised). Vähemalt viiendikul juhtudel ohver tundis kurjategijat (sh võis tegu olla ühise koosviibimisega). Real juhtudel kasutas kurjategija ära ohvri joobeseisundit.

Röövimistest 15% pandi toime kauplustes, kust püüti vägivalda kasutades võtta raha või kaupu.

Kelmuste
ohvreid
oli palju

Harjumaal

ja

Ida-Virumaal

Suure osa kelmustest
moodustasid petukõned,
kus esineti pangatöötajana või
pakuti head investeerimisvõimalust

Ohvriuuring

Eri liiki varguste ohvriks
on viimastel aastatel langenud

1–3% küsitletutest

Allikaks on justiitsministeeriumi poolt tellitud elanike küsitlused (ohvriuuringud), milles 2010–2020 küsitleti igal aastal ca 1000 inimest ning 2021. aastal 2000 inimest vanuses vähemalt 15 aastat.

Vastaja poolt kuriteona kirjeldatud juhtum ei tarvitse seda olla õiguslikus mõttes ning paljudest juhtumitest politseile ei teatata. Seetõttu pole kuriteoohvrite osakaal valimist otseselt võrreldav ametliku statistikaga, kuid võimalik võib olla trendide kõrvutamine.

Küsitletute piiratud arv tavaliselt ei luba omavahel võrrelda vahetult järgnevaid aastaid, kuna muutused on olnud väiksemad statistilise vea piiridest. Samuti on mõne küsimuse sõnastus veidi muutunud, mispuhul ei saa eri aastate näitajaid täpselt võrrelda.

Pettuse ohvriks langemist
kauba või teenuse ostmisel
märkis 2021. aastal

14% küsitletutest

(neist 56% juhtudel oli tegu
ostuga internetist)

Pettuse ohvrite osakaal on eri aastatel jäänud vahemikku 10–16%. Selgeid trende pole aastate jooksul ilmnenud.

Registreeritud vargused (kuriteod)

Varguse ohvriks langenud küsitletute osakaal varguse liigi järgi (%)

  • Enne 2019. aastat sõnastus: " Majast, korterist või keldrist"

Ohvriuuring: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoohvrite-uuring-ovu-2021