Kuritegevus Eestis 2021

Inimkaubandus

Laadi alla .xlsx

Inimkaubandusega seotud kuritegude üldarv 2021. aastal langes poole võrra (2021: 42; 2020: 84); neist inimkaubanduse kuritegude arv langes kõige rohkem (2021: 6, 2020: 20), kupeldamise kuritegude arv langes sisuliselt poole võrra (2021: 19; 2020: 37). Inimkaubanduse kuriteod alaealise suhtes vähenesid samuti (2021: 16; 2020: 26); lisandus üks inimkaubanduse toetamise kuritegu, prostitutsioonile kaasaaitamise kuritegusid 2021. aastal ei registreeritud. Kupeldamise kuritegusid iseloomustas sageli see, et toimepanijad on erinevates tegudes sageli samad. Kui üks erand välja arvata, siis kupeldamiskuriteod toimusid Tallinna korterites ja prostitutsiooni kaasatud naised olid pärit välismaalt, nt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest.

Välismaalaste ärakasutamise juhtumid Eesti tööturul võivad põhjustada inimkaubandust. Jätkuvalt oli palju välismaalaste kõnesid (80%) inimkaubanduse ennetamise ja abistamise nõuandeliinile (2021: 505; 2020: 608) seoses tööalaste pettuste ning ärakasutamise olukordadega. Kõnedele järgneb tihti see, et esitatakse avaldus tööinspektsioonile saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise kättesaamiseks.

2021. aastal registreeriti

42 inimkaubandusega
seotud kuritegu, sh

6 inimkaubanduse kuritegu (KarS § 133)

1 inimkaubanduse toetamise kuritegu (KarS § 133¹)

19 kupeldamise kuritegu (KarS § 133²)

16 inimkaubanduse kuritegu alaealise suhtes (KarS § 175)

Inimkaubandusega
seotud kuritegude arv
langes poole võrra

2021

2020

Levinumad inimkaubandusega seotud kuriteod

Inimkaubandusega seotud kuritegudest moodustasid enamiku inimkaubanduse kuriteod alaealiste suhtes.


Inimkaubandusega seotud kuritegudeks loetakse inimkaubandust (KarS § 133), inimkaubanduse toetamist (KarS § 133¹), kupeldamist (KarS § 133²), prostitutsioonile kaasaaitamist (KarS § 133³) ja inimkaubandust alaealise suhtes (KarS § 175).

Levinumad inimkaubandusega seotud kuriteod

Kupeldamise ja alaealisi
puudutavate inimkaubanduse
kuritegude arv langes

Inimkaubanduse
kuriteod

6 kuritegu

(2020: 20)

Kuuest inimkaubanduse kuriteost kahel juhul ähvardati alaealisi neide vanuses 10–14, kes olid saatnud kuriteo toimepanijale endast paljastavaid pilte ja videoid. Juba saadetud pildid ähvardati avaldada või edastada lähedastele, juhul kui nad ei saada uusi pilte ja videoid. Neist kahest juhtumist ühel juhul oli teo toimepanija neiule meeldima hakanud ning toimepanija survestas neiut pilte saatma ähvardusega end muidu vigastada.


Kahe juhtumi puhul kuuest oli tegemist peresisese juhtumiga, kus kasuisa halbade hinnete saamise korral sundis oma abikaasa tütart endale näitama suhtlusrakenduse kaudu paljastatud suguelundeid.


Ühel juhul võeti ära üürikorteris kinni hoitud kuuelt inimeselt (2 naist ja 4 meest) nende igakuine pension ning sunniti neid tegema neile vastumeelset tööd tasu maksmata.


Ühel juhul sundis grupp noori üht neidu varastama poest, kuid tegu jäi lõpule viimata turvameeste sekkumise tõttu.


Kahel kuriteo toimepanijaks olid alaealised ise, vanuses 16–18.

Inimkaubandus
alaealise suhtes

16 kuritegu

(2020: 26)

Kupeldamise
kuriteod

19 kuritegu

(2020: 37)

Inimkaubandusega
seotud kuritegudes tehti

10 kohtulahendit,

neis karistati kokku 11 isikut
Sh sai karistada:

2 inimest inimkaubanduses (KarS § 133)

6 inimest kupeldamises (KarS § 1332)

3 inimest inimkaubanduse eest
alaealise suhtes (KarS § 175)

Karistused

Karistused

Inimkaubandusega seotud kuritegusid
registreeriti seitsmes maakonnas,
sh eeskätt kolmes maakonnas:

29
Harjumaal,
sh Tallinnas
(69%)

4
Pärnumaal
(10%)

3
Ida-Virumaal
(7%)

Maakondade andmed

Maakondade andmed

Karistused inimkaubanduse eest

Keskmiselt määrati süüdimõistetutele inimkaubandusega seotud
kuritegude eest karistuseks 2,4 aastat vangistust.

Levinumad inimkaubandusega seotud kuriteod

4

isiku puhul rakendati reaalset vangistust. Ühe isiku karistus loeti kantuks eelvangistuses
viibitud ajaga. Katseaeg jäi vahemikku 1–5 aastat, keskmiselt 2,8 aastat.

3

kurjategija käest nõuti tsiviilhagi korras sisse 27 500 eurot.

3

isiku puhul pöörati vanglakaristus täies ulatuses täitmisele ja nemad mõisteti süüdi ka muu kuriteo
eest peale inimkaubanduse kuriteo. Nendest ühe isiku puhul loeti karistus kantuks eelvangistusega.

6

isikut

11

-st pani lisaks inimkaubandusele toime muid kuritegusid.

Inimkaubandusega seotud kuritegusid toime pannud kurjategijatelt konfiskeeriti sõiduk, tulirelv, narkootikume ning raha 34 800 euro ulatuses.

Alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduskuritegude arv

Inimkaubanduse kuriteod alaealise suhtes (KarS § 175) olid kõik seksuaalse iseloomuga ja pandi toime 12–17-aastaste vastu, mõnel juhul sama toimepanija poolt. Alaealistele lubati paljastavate videote ja piltide eest raha (kuni 200 eurot), üldiselt aga meelitati lastelt pilte ja videofaile raha tasumata. Kuritegude toimepanemisel kasutati suhtluskanalitena kõige enam Snapchati, mõnel juhul Messengeri ja WhatsAppi rakendusi. Mõnel juhul olid kuriteod ka kontaktsed ja lapsi mõjutati endast pilte tegema ja poseerima päriselt kohtudes. Ühel juhul tülitas ja meelitas täiskasvanud mees lapsi mänguväljal, kutsudes poisse enda juurde teed jooma ja tüdrukuid riideid seljast võtma.

Alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduskuritegude arv

Kupeldamiskuritegude arv langes
eelmise aastaga võrreldes
poole võrra (2021: 19; 2020: 37).

Kuriteod toimusid sisuliselt kõik Tallinna korterites, kus tihti nt erootilise massaaži ettekäändel osutati seksuaalteenuseid, suures osas välismaalt (Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest) tulnud naiste poolt. Üks 2021. aastal registreeritud, kuid tegelikkuses mõned aastad tagasi toime pandud kupeldamiskuritegu Lääne-Virumaal pandi toime alaealise poolt (17 a).

Mitmendat aastat järjest on sotsiaalkindlustusameti kaudu
teenuseid saanud arvukalt välismaiseid eeldatavaid ohvreid,
kelle arv seoses koroonaepideemiaga oli eelmise aastaga
sisuliselt sama (2021: 28; 2020: 29).

Sotsiaalkindlustusametist abi ja nõustamist saanud isikud, sh nõuandeliini kaudu

Sotsiaalkindlustusametist abi ja nõustamist saanud isikud,
sh nõuandeliini kaudu

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini (660 7320) klientide arv

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini kaudu nõustatud kliente oli 2021. aastal kokku 505 inimest 17 erinevast riigist (Ukraina, Valgevene, Kõrgõzstan, India, Kamerun, Usbekistan, Venemaa, Tadžikistan, Aserbaidžaan, Peruu, Kolumbia, Brasiilia, Jaapan, Dominikaani Vabariik, Läti, Soome, Eesti). Nendest 389 moodustasid tööalase ärakasutamisele viitavate tunnustega üldjuhul välismaised kliendid (307 meest, 82 naist), kellega 62 juhul toimusid nõustamised silmast silma. Helistajate seas oli 22 Eesti kodanikku ning 5 klienti määratlemata kodakondsusega ning aasta jooksul küsis nõu ka 88 ametnikku ja spetsialisti.


Nõuandeliini nõustajate abiga aidati 49 töötajal esitada 33 tööandja vastu töövaidluskomisjonile avaldus välja maksmata töötasu ja hüvitiste kohta, kokku 413 713 euro ulatuses.


Sotsiaalkindlustusamet pakkus esmast psühholoogilist, sotsiaalset ja õigusalast nõustamist, turvalist majutust ja tagasipöördumist kodumaale 28-le seksuaalse ärakasutamise tunnustega prostitutsiooni kaasatud isikule, kellest 21 olid naised vanuses 20–48, kaks meest vanuses 23 ja 48 ning 4 transsoolist vanuses 27–38 eluaastat.

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise
nõuandeliini (660 7320) klientide arv

Välismaalastega seotud töövaidlused

Välismaise tööjõuga seotud töövaidlused (241) moodustasid ca 11% kõigist töövaidlustest. 2021. aastal oli Eesti tööjõuturul välismaiseid töötajaid vähem kui 2020. aastal; samas 2021. aastal oli välismaiste töötajatega seotud töövaidlustega seotud 157 erinevat tööandjat, aasta varem oli see arv 152.

  • Saamata jäänud töötasu ja hüvitiste nõuete kogusumma oli 2021. aastal ligi 1 949 567,4 mln eurot. Töövaidluskomisjoni esitatud välismaise tööjõuga seotud 241 avaldusest rahuldati täielikult 43 avaldust summas 139 866 eurot ning rahuldati osaliselt 73 avaldust summas 782 613 eurot.

Töövaidlusi esineb kõige rohkem Harjumaal ning Ida-Virumaal. Probleemseimad on jätkuvalt ehitus-, transpordisektor ning majutuse ja toitlustuse valdkonnad. Töövaidlustes on ameti poolest enim esindatud ehitajad, autojuhid, kokad ja keevitajad. Riikide/rahvuste lõikes saab välja tuua Ukraina, Usbekistani, Valgevene ning Türkmenistanist saabunud töötajad. Töövaidlused on põhiliselt saamata jäänud töötasude jm rahaliste nõuete kohta ning tööinspektsioonis nähakse sageli, et Eesti tööandjad üritavad maksta vähem töötasu ka neile välismaalastele, kel on olemas tööluba ja kellele tuleb maksta töötasu statistiliselt keskmisest palgast lähtuvalt.


Inimkaubanduse ennetamise ja abistamise nõuandeliini kaudu aidati 49 töötajal esitada 33 tööandja vastu töövaidluskomisjonile avaldus välja maksmata töötasu ja hüvitiste kohta, kokku 413 713 euro ulatuses.

Tööinspektsiooni seisukohalt on probleemsemad sektorid ehitus (21% võõrtööjõuga seotud töövaidlustest), veondus ja laondus (14%), majutus ja toitlustus (13% ) ning haldus ja abitegevus (12%), kus on võõrtööjõuga seotud töövaidlusi. Töövaidlused viitavad tööalasele ekspluateerimisele ja neist võivad välja kasvada inimkaubanduskuriteod.

Välismaalastega seotud töövaidlused

Tööorjus

2021. aastal esitati esmakordselt ohvriuuringus
küsimus tööalase survestamise ja tööorjuse
kohta. Vastajate arvates on kõige kindlamalt
vägivald see, kui survestatakse töötama
ähvarduste ja lubadustega (92%), samuti
kui inimesel võetakse ära dokumendid (90%).
Lubatud töötasu maksmata jätmist pidas
vägivallaks 83% ning narkoveoga, vargusega
või kerjamisega tegelema meelitamist
pidas vägivallaks 73%.

Tööorjusesse sattumise põhjused vastajate hinnangul (% vastanutest; 2021. aasta ohvriuuringu andmed)

Kõiki kirjeldatud olukordi pidas raskeks vägivallaks naistest suurem osa kui meestest (erinevust peaaegu ei olnud lubatud töötasu maksmata jätmise puhul) ning suhtumine nende olukordade vägivallaks pidamises oli kriitilisem vanuses 60 ja enam. Kirjeldatud olukordadesse suhtuvad kriitilisemalt juhid ning kõrgharitud inimesed (sh rakenduskõrgharidusega isikud olid isegi kriitilisemad kui bakalaureuse või magistrikraadiga isikud). Märgatav erinevus ilmnes Tartumaa elanikel, kes suhtusid kõige vähem-kriitiliselt tööalase survestamise ja tööorjuse laadsetesse olukordadesse.


Meelitamist tegelema narkoveoga, vargusega või kerjamisega pidasid raskeks vägivallaks teistestmärgatavalt vähem alla 30-aastased vastajad (42%). Mitte-eestlaste, eestlaste ja muude rahvuste esindajate arvamused olid üldjuhul sarnased, jäädes 71–74% juurde.


Üks põhilistest töövaidlusteemadest on jätkuvalt saamata jäänud töötasud, mh rahalised nõuded tööandja vastu. Ohvriuuringule vastajate arvates on selline olukord vägivald (83% arvas nii, raskeks vägivallaks pidas olukorda lausa 70% vastajatest), samas peab töötasude mittemaksmist mitte vägivallaks, vaid ebameeldivaks olukorraks võrdluses eestlaste (12%) ja muude rahvuste esindajatega (12%) 16% vene rahvusest inimesi, piirkondlikult eristusid keskmisest (11%) arvamusest enim Jõgevamaa (18%) ja Läänemaa (3%) arvamused.

Tööorjusesse sattumise põhjused vastajate hinnangul
(% vastanutest; 2021. aasta ohvriuuringu andmed)

Tööalane survestamine: mida peetakse vägivallaks (% vastanutest; 2021. aasta ohvriuuringu andmed)

Ligikaudu kolmandik vastajaist (35%) märkis põhjusena ohvri soovi kiiresti ja palju teenida. Madalat haridust ja sellest tingitud vähest konkurentsivõimet tööturul tõi esile samuti ligikaudu kolmandik vastajaid (29%); kõige vähem oluliseks peeti vähest teadlikkust tööalastest õigustest (21%).


Tööorjusesse sattumise peamise põhjusena märkisid eestlased kõige sagedamini rasket majanduslikku olukorda (57%; mitte-eestlased 46%). Mitte-eestlased märkisid kõige enam pettuse, sunni või vägivalla kasutamist värbajate poolt (57%; eestlased 45%).

Tööalane survestamine: mida peetakse vägivallaks
(% vastanutest; 2021. aasta ohvriuuringu andmed)

Tööorjusesse sattumise põhjuseks peeti
kõige sagedamini rasket majanduslikku
olukorda (54%). Sageli peeti selle põhjuseks
ka värbajate poolset survestamist (49%).

Inimkaubanduse nõustamise ja abistamise nõuandeliini ning inimkaubanduse ohvrite andmed
sotsiaalkindlustusametilt ning välismaalaste töötamisega seotud andmed tööinspektsioonilt.