Kuritegevus Eestis 2021

Arvutikuriteod

Laadi alla .xlsx

Arvutikuritegude (küberkuritegude) arv on endiselt tõusuteel ja seda ennekõike arvutikelmuste puhul, mida registreeriti 63% rohkem kui aasta varem. Neist suure osa (37%) moodustavad petukõned. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on arvutikuritegude arv kasvanud kolm korda. Märgata on üha enam krüptokontode vastaseid rünnakuid ja lunaraha nõudmist erinevate serverite või kontode dekrüpteerimise eest. Digitaalse perevägivalla kõrval, kus teineteise kontosid hõivatakse, on näha ka digitaalset kiusu ning tööalast kättemaksu, kus postitatakse videosid kaaperdatud kontole või töösuhte lõppedes ei anta näiteks Facebooki konto paroole endisele partnerile vms.

Arvutikuritegude arv

Arvutikuritegude arv

Arvutikuriteod detailsemalt

Arvutikuriteod detailsemalt

arvutisüsteemide vastast kuritegu

arvutikelmust

Suure ühiskondliku
mõjuga arvutikuriteod

moodustavad

3%

kõikidest arvutikuritegudest

Suure võimaliku ühiskondliku mõjuga arvutikuriteod (ennekõike süsteemi ülekoormamine, selle rikkumine, teenuste kättesaamatuks muutmine ehk DDoS, pahavara valmistamine ja levitamine, teise inimese või organisatsiooni arvutiruuterisse, -serverisse või võrku sisenemine) moodustasid kõikidest arvutikuritegudest 3%. Näideteks pangateenuste halvamine, ettevõtte andmefailide krüpteerimine, kallite kõnede genereerimine kolmandatesse riikidesse, videovalveüsteemi konto sulustamine jms.

Petukõnede ja kontohõivamiste
osakaal arvutikuritegudest

Muud

Muud

Petukõned

Petukõned

Serverise sisenemine, krüpteerimine ja  andmete muutmine

Serverise sisenemine,
krüpteerimine ja
andmete muutmine

Sotsiaalmeedia, meilikontode,  krüptokonto jms hõivamine

Sotsiaalmeedia,
meilikontode,
krüptokonto
jms hõivamine

Väga levinud ja tõusuteel on endiselt petukõned, moodustades umbes kolmandiku arvutikuritegudest. Kuigi sotsiaalmeedia- ja veebikonto hõivamine moodustab suure osa arvutikuritegudest, on kasvanud kuritegude osakaal, kus võetakse üle kogu server ning andmetele ligipääsu taastamiseks ja andmete mitte levitamiseks esitatakse lunaraha nõue.

Lunaraha nõuti

4%

arvutiandmete ja -süsteemi
kuritegude puhul.

Ohvritelt nõutakse konto avamise või dekrüpteerimise eest lunaraha.

Rahaline kahju

Petukõnedega tekitati
inimestele kahju keskmiselt
2477€, millest ligikaudu
kolmandikul juhtumitest jäi
kahjusumma alla 1000€
ning kolmandikul üle 4000€.

Krüptokontode
hõivamisel

oli keskmine kahju
5000€.

Serveri sulustamisel ja
andmete muutmise
või krüpteerimisel teavitati
keskmiselt kahju
6700€.

Arvutikuriteo ohvri profiil

Petukõnede tüüpiline
ohver oli, nagu ka
varasematel aastatel,
keskealine venekeelne naine.
Naisi oli ohvrite hulgas 62%,
venekeelseid inimesi 90%.

Ohvrite keskmine vanus oli 55 aastat.

45% juhtudel kasutasid
petturid ohvri pangakontole
ligi pääsemiseks Smart-ID
rakendust
, paludes ohvril
pangakonto turvalisuse
tagamise ettekäändel enda
pin-koodid sisestada.

8% juhtudel kasutati
programmi AnyDesk,
millega võtsid kelmid üle
ohvri arvuti või telefoni ja
teostasid ise ohvri nimel
pangatehinguid.

Nagu ka varem olid
sotsiaalmeedia veebikonto
paroolide muutmise
ohvrid enamikus naised,
samas on kasvanud meeste
osakaal (45%). Ohvrite vanus
oli keskmiselt 37 aastat.

4% kontode hõivamistest
moodustasid mängukeskkonnad,
nagu Playstation, Roblox vms.

4% kontode hõivamistest
olid seotud krüptokontode
või rahakottidega.

3% juhtudel oli tegemist
õpetajate ekooli või stuudiumi kontode ülevõtmisega
õpilaste poolt.

Elanikkonna küsitluse andmetel (ohvriuuring, 2021) oli meilikonto ülevõtmist kogenud suhteliselt väike osa vastajatest (7%). Enim oli kokku puututud isikuandmete küsimisega võõraste poolt ning palutud vajutada tundmatule lingile (18–39% vastajatest). Kokku olid pahatahtliku ründega internetis kokku puutunud umbes pooled vastajatest.
49% inimestest puutus viimase aasta jooksul kokku mingit sorti õngitsemisega.

49%

inimestest puutus
viimase aasta jooksul
kokku mingit sorti
õngitsemisega.

Inimeste kokkupuude arvutiandmete ja -süsteemi kuritegudega küsitluse andmetel (%) Küsimus: „Kas viimase aasta jooksul on juhtunud, et internetis on /…/?“ (Vastajad on üle 15 a vanused Eesti elanikud. Ohvriuuring, 2021. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoohvrite-uuring-ovu-2021)