Kuritegevus Eestis 2021

Korruptsioonikuritegude arv suurenes 2020. aastaga võrreldes kuue võrra, kokku registreeriti 87 kuritegu. Samal ajal kriminaalasjade arv vähenes kahe võrra, neid oli 2021. aastal 54.

Erinevalt eelmistest aastatest iseloomustab 2021. aastat paar mahukat kriminaalasja, mis on seotud tervishoiu valdkonnaga ning on seotud altkäemaksu andmise ja võtmisega. Kokku registreeriti 2021. aastal tervishoiuvaldkonnas 27 kuritegu, mis on 19 võrra rohkem kui 2020. aastal. 2021. aastal kerkisid tulenevalt COVID-19 epideemiast esile ka vaktsineerimisega seotud juhtumid ning selliseid kuritegusid registreeriti 6.

Korruptsioonikuritegude liikidest registreeriti enim erinevaid altkäemaksuga seotud kuritegusid (45). Altkäemaksu võtmisest mõnevõrra enam registreeriti altkäemaksu andmisega seotud kuritegusid (15 vs. 23), mis tähendab, et ametiisikud teatavad altkäemaksu pakkumisest.

Sarnaselt 2020. aastaga registreeriti majanduskuritegudest kõige enam ebaseadusliku majandustegevusega (105) seotud kuritegusid, mis moodustasid 36% registreeritud majanduskuritegudest (292). Jätkuvalt registreeritakse vähe pankroti- ja täitemenetlusega ning konkurentsiga seotud kuritegusid; samas mõjutavad sellelaadsed kuriteod tugevasti ausat ja läbipaistvat ettevõtluskeskkonda.

2021. aastal registreeriti 87 korruptsioonikuritegu 54 kriminaalasjas.

Registreeritud korruptsioonikuriteod

Korruptsioonikuriteod

75% korruptsioonikuritegudest pandi toime riigisektoris. Valdavalt oli tegemist altkäemaksu andmisega või võtmisega, kuid esines ka omastamisi, toimingupiirangu rikkumist ja riigihangetega seotud rikkumisi.

Korruptsioonikuritegude esinemine sektorite kaupa 2021. aastal

Registreeritud korruptsioonikuritegude arv tõusis

Küsimus: Kas Te olete viimase aasta jooksul ametnikule
maksnud, osutanud vastuteene või toonud kingituse või
teate mõnda oma lähedast või tuttavat, kes seda on
teinud, et mõjutada teenuse osutamist? Vastusevariandid:
olen toonud kingituse; olen „peale maksnud”; olen
osutanud vastuteene.

Enamik inimesi ei ole ametnikele meelehead maksnud: vähem kui 1% ohvriuuringule vastanutest oli viimase aasta jooksul ametnikule maksnud, osutanud vastuteene või toonud kingituse; 3% teadis kedagi teist,kes oli nii teinud. 93% ütles, et ei ole ise egaei tea ka teisi, kes oleks meelehead maksnud. Võrreldes 2020. aastaga on kokkupuude jäänud samaks; samas võrreldes 2019. aastaga on see kahanenud üle nelja korra: siis oli ametnikule meelehead toonud 4% inimestest.

Ametnikele meelehead pakkunud inimeste osakaal
ohvriuuringu andmeil (2021)