Kuritegevuse ülevaade
Laadi alla .xlsxRegistreeritud kuritegude arv vähenes tuntavalt aastatel 2009–2017, kuid on viimastel aastatel püsinud ligikaudu samal tasemel. 2021. aastal registreeriti 25982 kuritegu, mis on 0,6% enam kui aasta varem. Enamlevinud kuriteoliikidest vähenes märgatavalt isikuvastaste kuritegude ja liikluskuritegude arv, kuid kasvas varavastaste kuritegude arv.
Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) ilmnevad sarnased trendid: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud; samal ajal on turvatunne kasvanud ja viimastel aastatel stabiliseerunud samal tasemel. Kuriteo ohvriks langes 2021. aastal viis protsenti küsitletutest.
See nupp viib interaktiivsete graafikuteni


Pärast registreeritud kuritegude arvu tipptaset 2001. aastal (58 497) on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. Vähenemise taga on eeskätt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab kuritegevuse üldpilti kõige enam. 2018. aastal katkes pikaajaline langustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude kasvu tõttu; alates 2020. aastast on nende arv taas vähenenud.
- Peaaegu järjepidevalt vähenesid ka kõige raskemad vägivallajuhtumid – tapmised, mõrvad, surma põhjustamine ettevaatamatusest, raske tervisekahjustuse tekitamine –, kuid 2020. aastal tapmiste ja mõrvade arv tõusis. 2021. aastal vähenes tapmiste ja mõrvade ligi kaks korda ning niisuguste kuritegude ohvreid oli kõige vähem alates taasiseseisvumisest (19 hukkunut).
- 2018.–2019. aastal sagenes kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine. Niisuguses arengus kajastus suurenenud tähelepanu pere- ja lähisuhtevägivallale, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viidanud niisuguse vägivalla märgatavale kasvule. 2020. aastal ilmnes nende kuritegude puhul taas langus, mis jätkus ka 2021. aastal.
Registreeritud kuritegude arv