Kuritegevus Eestis 2021

Alaealiste õigusrikkumised

Laadi alla .xlsx

Alaealiste toime pandud süütegude arv langes 2021. aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele. Alaealiste kuritegude arv vähenes 8% ja püsis teist aastat alla 1000 piiri ning väärtegude arv vähenes 19%, langedes alla 3500. Jätkuvalt on alaealiste levinumad õigusrikkumised kehaline väärkohtlemine (enamasti kaklus või löömine), vargused (enamasti poevargused) ja alkoholi tarbimine. Varasemast vähem registreeriti peaaegu kõiki enamlevinud alaealiste õigusrikkumisi. Kõige enam vähenesid narkootikumidega seotud süüteod (–41%), varguse süüteod (–18%) ja kehaline väärkohtlemine (–17%). Asja omavolilist kasutamist registreeriti kolm korda ja röövimisi kaks korda vähem. Veidi kasvasid kergliikleja liiklusnõuete liiklusrikkumised; eeskätt sagenesid rikkumised elektritõukerattaga sõitmisel.

2021. aastal registreeriti

4187

alaealiste poolt toime
pandud süütegu

767
kuritegu

3420
väärtegu

Võrreldes 2020. aastaga
langes alaealiste
toime pandud

kuritegude arv

väärtegude arv

laealiste toime pandud väärteod ja kuriteod

Alaealiste toime pandud väärteod ja kuriteod
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Alaealiste toime pandud süütegude arv langes 2021. aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele. Viimasel kahel aastal on tõenäoliselt alaealiste õigusrikkumiste vähenemist mõjutanud koroonakriisi leviku tõkestamise meetmed (nt liikumispiirangud, distantsõpe, noorte vähene sotsiaalne suhtlus eakaaslastega, vanemate kaugtöö), mis ühelt poolt vähendasid noorte võimalusi õigusrikkumisi toime panna ja teisalt tagasid mõnetise suurema järelevalve noorte tegevuse üle. Väärtegude registreerimise langust võib osaliselt selgitada ka politsei praktikaga reageerida noorte rikkumisele sagedamini mittekaristuslike sekkumistega, mida võib seostada 2018. aasta alaealiste õigusrikkujate reformi mõjuga.

Kõige enam registreeriti alaealiste

Süüteod maakonniti

Valitud kuriteoliigid

kuritegusid

20%

Tallinnas

11%

Narvas

väärtegusid

23%

Tallinnas

9%

Tartus

Registreeritud väärtegude ja kuritegude arv 15 suurema elanike arvuga kohalikus omavalitsuses

Registreeritud väärtegude ja kuritegude arv 15 suurema elanike arvuga kohalikus omavalitsuses
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Alaealiste kuritegusid registreeriti kokku 64 kohalikus omavalitsuses; 70% juhtudel registreeriti alla kümne kuriteo kohaliku omavalitsuse kohta. Suurematest kohalikest omavalitsustest vaid Rae vallas ei registreeritud ühtki alaealiste kuritegu.


Enamikus kohalikes omavalitsustes (69) registreeriti 2021. aastal vähem kui 50 alaealiste toime pandud väärtegu aastas. Kolmes Eesti kohalikus omavalitsuses alaealiste toime pandud väärtegusid ei registreeritud: Muhu vald, Ruhnu vald ja Kanepi vald.

Maakonniti vähenes alaealiste
kuritegude arv kõige enam

Jõgevamaal

Ida-Virumaal

Harjumaal

Seitsmes maakonnas alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenes. Eelneva aastaga võrreldes jäi alaealiste kuritegude arv samale tasemele Hiiumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Kuritegude arv kasvas enim Läänemaal (+31), Saaremaal (+24), Järvamaal ja Pärnumaal (mõlemas +14).

Maakonniti vähenes alaealiste
väärtegude arv kõige enam

Ida-Virumaal

Raplamaal

Kümnes maakonnas alaealiste toime pandud väärtegude arv vähenes. Peaaegu samale tasemele jäi väärtegude arv Tartumaal (+4), Hiiumaal (+7) ja Pärnumaal (+12) ning veidi rohkem kasvas väärtegude registreerimine Läänemaal (+32) ja Lääne-Virumaal (+61).

Alaealiste kuritegude arv 10 000 14–17aastase
elaniku kohta 2021. aastal

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Alaealiste kuritegudest moodustasid suurema
osa isikuvastased (46%) ja varavastased
kuriteod (40%)

Alaealiste toime pandud kuritegude struktuur, 2021

Alaealiste toime pandud kuritegude struktuur, 2021
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Alaealiste kuritegudest moodustasid kokku 74%:

Alaealiste kehalise väärkohtlemise juhtumitest vähemalt 14% pandi toime pereliikme või sugulaste suhtes. Alaealiste vargustest moodustasid vähemalt ligi 80% poevargused ja 84% juhtudel oli tegemist süstemaatilise (korduva) vargusega. Sarnaselt varasemate aastatega esines vähe alaealiste poolt toime pandud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Registreeriti üks tapmiskatse (noormees peksis kurikaga võõrast naist) ja üks raske tervisekahjustuse tekitamise juhtum (noormees lõi tuttavat noaga).

313; 41%

kehaline
väärkohtlemine

252; 33%

vargused

Peaaegu kõigi
levinumate alaealiste
kuritegude arv vähenes

Alaealiste kehaline väärkohtlemine vähenes 17% (–168) ja vargused 21% (–68). Asja omavoliline kasutamine, mis seisnes omaniku loata tema sõiduauto kasutamises, vähenes kolm korda (2021: 11; 2020: 34) ning röövimised, mis seisnesid enamasti vägivallaga telefoni ja raha äravõtmises, veidi enam kui kaks korda (2021: 8; 2020: 17).
Levinumad alaealiste toime pandud kuriteod

Levinumad alaealiste toime pandud kuriteod
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Väärteo toime pannud
alaealise profiil

72%

28%

16 aastat vana

Pani aastas toime
ühe väärteo

75%

Kuriteo toime pannud
alaealiste profiil

90%

10%

15 aastat vana

Pani aastas toime
ühe kuriteo

64%

Alaealiste väärtegude liigid

46%

alkoholi
tarbimine

15%

pisivargused

9%

kergliiklejana
liiklusnõuete
rikkumine

7%

sõiduki juhtimine
juhtimisõiguseta

6%

narkootikumide
käitlemine
väikeses koguses

5%

suitsetamine

12%

muud
väärteod

Tüdrukute väärtegudest oli
ülekaalukas osa seotud
alkoholi tarvitamisega

Alaealiste väärteod

Alaealiste väärteod

Tüdrukute väärtegudest kokku 69% moodustasid sõltuvusainete tarvitamisega seotud väärteod: enamasti alkoholi tarvitamine (59%) ja vähem narkootikumide tarvitamine (5%) ning suitsetamine (5%). Tüdrukute pisivargused seisnesid nii nagu ka poistel enamasti (89%) poevargustes. Tüdrukud varastasid poest sagedamini kosmeetikat ja riideid.


Tüdrukute liiklusrikkumistest pooled seisnesid kergliiklejana liiklusnõuete eiramises (nt jalakäijana ületati teed keelava fooritulega või vales kohas, elektritõukerattaga sõideti kiivrita või vale kiirusega). Poiste liiklusrikkumistest 80% olid sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta.

Tüdrukute puhul oli kõige levinum kuritegu
kehaline väärkohtlemine (40%) ja
poiste puhul vargus (33%)

Alaealiste kuriteod

Alaealiste kuriteod

Tüdrukute toime pandud kuritegudest veidi üle poole moodustasid vägivallakuriteod, enamasti kehaline väärkohtlemine (40%). Kõigist kuritegusid toime pannud tüdrukutest rääkisid emakeelena eesti keelt 70% ja vene keelt 22%.


Võrreldes poistega panevad tüdrukud tuntavalt vähem toime narkokuritegusid: aastaga registreeriti viis narkokuritegu, mille toimepanijaks olid tüdrukud.


Ühtki liikluskuritegu tüdrukud toime ei pannud

Peaaegu kõigi levinumate alaealiste väärtegude arv vähenes

Levinumad alaealiste toime pandud väärteod

Levinumad alaealiste toime pandud väärteod
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Kolmandat aastat järjest
kasvas alaealiste poolt
kergliikleja liiklusnõuete
rikkumiste arv

Kergliikuri rikkumised seisnesid enamasti elektritõukerattaga sõitmist(puudus kiiver, vale sõidukiirus või -maneer), harvem mopeediga sõitmist. Jalgratturi rikkumised seisnesid enamasti ilma kiivrita sõitmises; jalakäijate rikkumised keelava fooritulega või vales kohas sõidutee ületamises ja helkuri puudumises.

Alaealised kergliikleja
liiklusnõuete rikkujad:

44%

kergliikuri juht

35%

jalgrattur

21%

jalakäija