Vägivallakuriteod

Laadi alla .xlsx

Vägivallakuritegude arv vähenes 2021. aastal teist aastat järjest, seda eeskätt kehalise väärkohtlemise vähenenud registreerimise tõttu. Järsult vähenes tapmiste ja mõrvade arv, mis pärast aastaid kestnud langust oli ajutiselt tõusnud 2020. aastal. Röövimiste pikaajaline langustrend pöördus küll tõusule, kuid nende arv jäi siiski märksa väiksemaks kui kõigil aastatel enne 2020. aastat.

Vägivallakuriteod moodustasid peaaegu kolmandiku registreeritud kuritegude koguarvust.

Vägivallakuritegusid*
registreeriti

7547

kõigist kuritegudest

* Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku
isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137–140 ja 148–150),
samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263)
ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda
kaitsva isiku suhtes (§ 274).

Vägivallakuritegude liigid

Registreeritud vägivallakuriteod

Vägivallakuritegude
enamiku moodustab
kehaline väärkohtlemine

Vägivallakuritegude
arv vähenes

Registreeriti

20 tapmist (katsetega)

7 mõrva (katsetega)

74 raskete kehavigastuste tekitamist

Röövimiste arv kasvas

Tapmiste ja mõrvade
(katsetega) arv vähenes

juhtumi
võrra

Registreeritud röövimised

10 000 elaniku kohta
registreeriti Eestis

vägivallakuritegu

Maakondadest registreeriti
vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta
kõige rohkem Ida-Virumaal (107),
Valgamaal (66) ja Lääne-Virumaal (56)

Registreeritud vägivallakuriteod 10 000 inimese kohta

Ohvriuuring

Vägivallakuriteo ohvriks
langenud inimeste osakaal
on võrreldes eelmise kümnendi
algusega vähenenud, kuid
viimastel aastatel on see
näitaja püsinud ligikaudu
samal tasemel.

2021. aastal langes
küsitletutest

1% vägivaldse ründe ohvriks

4% vägivallaga ähvardamise ohvriks

Vägivalla ohvriks langenud inimeste osakaal ohvriuuringute andmetel 2012–2021 (%)*

2016–2021 erinevused on statistilise vea piirides