Kuritegevus Eestis 2021

Perevägivald

Laadi alla .xlsx

Perioodil 2011–2019 perevägivallakuritegude arv tasapisi kasvas, kuid viimasel kahel aastal on kasv peatunud. 2021. aastal registreeriti 3760 perevägivallakuritegu, võrreldes 2020. aastaga 6% vähem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija oli 40ndates aastates mees. Noorimad vägivalla toimepanijad olid teismelised ja vanimad enam kui 80aastased. Valdav osa vägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu, ent registreeriti ka meesohvriga juhtumeid ning üksikutel juhtudel vägivalda samasooliste paaride seas. Politsei andmetel on viimastel aastatel püsinud stabiilsena juhtumite osakaal, kus perevägivalla kaudseks või otseseks ohvriks olid alaealised (27%).

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (koos katsetega) arv langes viimaste aastate madalamaile tasemele: esialgsetel andmetel registreeriti 2021. aastal kolm juhtumit. Enim vähenes paarisuhtevägivalla tapmiste ja mõrvade (koos katsetega) arv (2021: 2; 2020: 10).

Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka ahistava jälitamisena. Ligikaudu neli viiest ahistava jälitamise juhtumist (77%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri, muu pereliikme või sugulase poolt, millest omakorda kolmveerand seisnes digivahenditega toime pandud ahistamises, kus ohvrit häiriti mobiiltelefoni, e-kirjade, interneti, sotsiaalmeedia, digikaamera vahendusel.

2021. aastal registreeriti

3760

perevägivallakuritegu

Registreeritud
perevägivallakuritegude
arv vähenes

Registreeritud perevägivallakuriteod

Perevägivalla (lähisuhtevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine –juhul kui kuriteo on toime pannud ohvri praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Tegu võib olla ka sugulaste, hõimlaste või muude lähisuhtes olevate inimeste vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samades eluruumides. Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka nt ahistava jälitamise, lähenemiskeelu rikkumise või muudes kuritegudes – neid juhtumeid ei ole joonisel hõlmatud.

Registreeritud perevägivallakuriteod

Kõigist kuritegudest
moodustasid
perevägivallakuriteod

14%

Vägivallakuritegudest
moodustasid
perevägivallakuriteod

50%

Perevägivallakuritegude osakaal erinevatest kuritegudest

Perevägivald avaldub väga erinevates vormides ja selle osakaal erinevate kuritegude puhul on erinev.

Perevägivallakuritegude osakaal erinevatest kuritegudest

Perevägivallakuritegudest moodustas
ülekaaluka osa kehaline väärkohtlemine

Perevägivallaga seotud vägivallakuriteod

Perevägivallaga seotud vägivallakuriteod

Registreeriti perevägivallaga
seotud tapmisi ja
mõrvu (koos katsetega)

3

Kui 2020. aastal pandi enamus perevägivallaga seotud tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) toime lähedaste pereliikmete (10 paarisuhtepartneri, kolm poja ja üks õe) poolt, siis 2021. aastal pandi kaks juhtumit toime paarisuhtepartneri poolt ja üks täisealise tütre poolt.

Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (koos katsetega)

Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (koos katsetega)

35%

Tallinnas

Perevägivallakuritegudest
registreeriti

9%

Narvas

5%

Kohtla-Järvel

5%

Tartus

Registreeritud perevägivallakuriteod maakonniti ja Tallinnas 10 000 elaniku kohta

Registreeritud perevägivallakuriteod maakonniti ja
Tallinnas 10 000 elaniku kohta

Valitud kuriteoliigid

Maakondadest registreeriti
perevägivallakuritegusid
10 000 elaniku kohta kõige rohkem
Ida-Virumaal (55) ja Valgamaal (41)

Enamikus maakondades perevägivallakuritegude registreerimine vähenes või jäi peaaegu samale tasemele. Enim vähenes perevägivallakuritegude arv Ida-Virumaal (– 91) ja Lääne-Virumaal (–72); järgnesid Harjumaa väljaspool Tallinna (–54) ja Tartumaa (–49). Kasvu oli märgata Jõgevamaal (+23) ja Järvamaal (+22).

Suurematest linnadest kasvas perevägivallakuritegude arv enim Tallinnas (+29); vähenes Narvas (–62) ja Tartus (–49).

Veidi enam kui 20 Eestis registreeritud perevägivallakuritegu oli toime pandud välismaal.

Registreeritud
perevägivallakuritegudest
moodustas suurima osa
paarisuhtevägivald

Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi

Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi

Perevägivalla
toimepanijatest
olid mehed

84%

Sh paarisuhtevägivalla
toimepanijatest 89%

Kõigist perevägivalla
ohvritest olid naised

78%

Sh paarisuhtevägivalla
ohvritest 89%

Politsei andmetel jäi laste osalusega
juhtumite osakaal samale tasemele
kui 2020. aastal

27%

perevägivallakuritegudest
olid lapsohvri või -pealtnägijaga

27% hõlmab politsei andmetel nii lapsi, kes olid vägivalla otsesed ohvrid kui kaudsed ohvrid, kes nägid või kuulsid perevägivalda pealt.

Seksuaalne ahistamine

2021. aastal
registreeriti

36

seksuaalse ahistamise
väärtegu

Registreeritud seksuaalse ahistamise väärteod

Registreeritud seksuaalse ahistamise väärteod*

  • Seksuaalse ahistamise väärteokoosseis kehtib alates 06.07.2017

2021. aastal registreeritud seksuaalse ahistamise juhtumeid pandi toime nii võõraste inimeste, tuttavate, lähedaste, töökaaslaste kui ka erinevate teenuseosutajate poolt. Ahistamine toimus näiteks terviserajal, ühistranspordivahendis (trammis ja bussis), kaupluses, spordisaalis, eluruumides, tervishoiuteenuse osutaja (arst, massöör) tööruumides.

Ahistav jälitamine

Ahistava jälitamise kuritegude arv vähenes

2021. aastal registreeriti

167

ahistava jälitamise kuritegu

Registreeritud seksuaalse ahistamise väärteod

Registreeritud ahistava jälitamise kuriteod*

  • Ahistava jälitamise kuriteokoosseis kehtib alates 06.07.2017

Ahistava jälitamise kuriteod

Soovimatu ja häiriv kontaktivõtt mobiiltelefoni,
sõnumite, e-kirjade, sotsiaalmeedia kaudu

Füüsiline jälitamine, kannatanu
elu- või töökohta ilmumine

Solvavate, häirivate kommentaaride või valeinfo
internetti või sotsiaalmeediasse postitamine

Teise inimese häiriv jälgimine teda
pidevalt pildistades või filmides

Ligi kolmveerandi juhtumite puhul registreeriti ahistava jälitamise kuriteona ohvriga muu hulgas soovimatu kontakti võtmine telefoni, sõnumite, e-kirjade, sotsiaalmeedia kaudu. Ligi pooltel juhtudel ahistati kannatanut füüsiliselt jälitades või ilmuti tema elu- või töökoha juurde. Mitmel juhul häiris ahistaja oma tegevusega ka ohvri teisi pereliikmeid (näiteks vanemaid, lapsi) ja töökaaslas

Ahistava jälitamise kuriteo pani toime

90%

10%

Perevägivallaga seotud ahistava
jälitamise kuritegudes oli

ohvriks naine

84%

toime pandud
digivahenditega

75%

Ahistava jälitamise kuritegudest pandi 77% toime praeguse või endise elukaaslase või abikaasa, muu pereliikme, sugulase või hõimlase poolt. 2021. aastal jõustunud lahendite järgi mõisteti ahistava jälitamise kuritegudes süüdi 36 meest ja üks naine.

Ahistava jälitamise toimepanija suhte liigi järgi

Ahistava jälitamise toimepanija suhte liigi järgi

Lähenemiskeelu rikkumine

2021. aastal registreeriti
60 lähenemiskeelu
rikkumise kuritegu

Lähenemiskeelu rikkumistest seisnes

63%

kannatanule
füüsilises lähenemises

37%

kannatanule helistamises,
sõnumite või e-kirjade
saatmises

Registreeritud lähenemiskeelu rikkumise kuriteod ja rikutud lähenemiskeeldude arv

Registreeritud lähenemiskeelu rikkumise kuriteod ja
rikutud lähenemiskeeldude arv

Karistatav on lähenemiskeelu korduv rikkumine või kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Kõigist registreeritud lähenemiskeelu rikkumistest pandi 63% toime üheksa rikkuja poolt. Registreeritud rikkumiste mediaan ühe lähenemiskeelu rikkuja kohta on viimastel aastatel püsinud ühe-kahe piires. Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise elukaaslase või abikaasa kaitseks määratud lähenemiskeeldu. 2021. aastal pandi neljal juhul lähenemiskeelu rikkumine toime vanglast. 2021. aastal mõisteti jõustunud lahendite järgi lähenemiskeelu rikkumises süüdi 25 meest.