Kuritegevus Eestis 2021

Tapmised ja mõrvad

Laadi alla .xlsx

2021. aastal vähenes tapmiste ja mõrvade arv ligi kaks korda ning niisuguste kuritegude ohvreid oli kõige vähem alates
taasiseseisvumisest (19 hukkunut).

Valdav osa tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate olnud seotud tuttavate vahel ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga. 2021. aastal oli kuriteo toimepanijaist enam kui neli viiendikku joobes.

2021. aastal registreeriti

27

tapmist ja mõrva
(katsetega)

Tapmistes ja
mõrvades hukkus

19inimest

Registreeritud tapmised ja mõrvad (katsetega)

Registreeritud tapmised ja mõrvad (katsetega)

Ründe tagajärjel hukkunud surma põhjuste registri andmetel

Ründe tagajärjel
hukkus 2021. aastal

Ründe ohvrite puhul on üldjuhul tegu kriminaalmenetluses tapmise või mõrvana kvalifitseeritud juhtumite ohvritega, kuid kuna surma põhjuse määratlus ei ole seotud juhtumi kriminaalõigusliku kvalifikatsiooniga ning viimane võib menetluse käigus muutuda (nt muutub hinnang teo tahtlikkusele ja vastavalt ka kvalifikatsioon), siis ei lange need andmed enamasti täpselt kokku.


Surma põhjuste statistika sobib hästi pikaajaliste trendide kirjeldamiseks, kuna seda praktiliselt ei mõjuta muudatused juhtumite arvus seoses võimaliku ümberkvalifitseerimisega kriminaalmenetluses.

20

meest

(2020: 32)

4

naist

(2020: 10)

Viimasel kümnendil hukkus ründe
kjtagajärjel mehi aastas keskmiselt
kolm korda rohkem kui naisi

Ründe tagajärjel hukkunute arv soo järgi

Ründe tagajärjel hukkunute arv soo järgi
Allikas: surma põhjuste register

Tapmised ja mõrvad (katsetega) aastatel 2019–2021
Andmestiku aluseks on E-toimik

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv soo järgi E-toimiku andmetel

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv soo järgi E-toimiku andmetel

Kuritegude üldarvus arvestatakse kõiki KarS §-de 113 ja 114 alusel registreeritud kuritegusid, k.a katsed (enamikul juhtudel ohver hukkus, kuid osal juhtudel jäi ohver kallaletungist hoolimata ellu; harvadel juhtudel jäi kuritegu vaid ettevalmistamise staadiumisse, kus selle toimepanemiseni veel ei jõutud ning ohver füüsiliselt ei kannatanud).


Ohvrite arv ei vasta täpselt kuritegude arvule, kuna mõrvade või mõrvakatsete puhul võib ühel kuriteol olla mitu ohvrit. Enamikul juhtudel oli tegu ühe ohvri hukkumiseni viinud kuriteoga, mis kvalifitseeriti tapmisena.


Sündmuste asjaolude ning osaliste kirjeldamisel on lähtutud ülevaate koostamise ajal teadaolevast; seetõttu võivad need andmed olla ligikaudsed või mittetäielikud (nt on teada leitud ohvri sugu, kuid ei saa kindlaks teha tema täpset vanust).


Kui tapmise või mõrvana registreeritud juhtum hiljem ümber kvalifitseeriti või menetlus lõpetati aluse puudumise tõttu (nt ilmnes, et tegu oli õnnetusjuhtumiga), siis neid juhtumeid ei arvestata. Niisugune ümberkvalifitseerimine võib aset leida kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

2021. aastal oli tapmiste
ja mõrvade (katsetega)
ohvreid märksa vähem
kui 2020. aastal:

19

meest

(2020: 38)

9

naist

(2020: 16)

Meesohvrite arv
vähenes kõige enam
40–49-aastaste seas

Naisohvrite arv
vähenes oluliselt
50–69-aastaste seas

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv vanuse järgi E-toimiku andmetel

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv vanuse järgi E-toimiku andmetel

Tapmise või mõrva
(katsetega)
toimepanijate
seas oli 2021. aastal

„Toimepanija“ tähendab isikut, kes käesoleva ülevaate koostamise ajal (märts 2022) oli kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või kes oli kohtus süüdi mõistetud – seega ei ole tegu lõplike andmetega, kuna enamiku kuritegude puhul polnud veel jõustunud kohtulahendit.


Andmed kuriteo eeldatavalt või tõendatult toime pannud isiku(te) kohta olid teada peaaegu kõikide 2019–2021 registreeritud kuritegude kohta.

21

meest

4

naist

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv soo järgi

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv soo järgi

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv vanuse järgi

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv vanuse järgi

2021. aastal vähenes tapmise või mõrva
(katsetega) toimepanijate arv enam

Alaealisi toimepanijaid oli 2019. aastal kaks (poisid); 2020. aastal neli (kolm poissi ja üks tüdruk); 2021. aastal üks poiss.

50–59-aastaste
meeste seas

40–49-aastaste
naiste seas

Alkoholi tarvitamisest või mittetarvitamisest kuriteo toimepanija(te) poolt on 2019. aastal andmed 29 kuriteo, 2020. aastal 52 kuriteo puhul ja 2021. aastal 23 kuriteo puhul.


Tavaliselt pole teada alkoholi tarvitanu täpne seisund kuriteo hetkel (seetõttu ei kasutata mõistet „joove“), kuid enamasti viitavad andmed suure koguse alkoholi tarvitamisele.

2021. aastal oli kuriteo
toime pannud meestest ligi

9/10

alkoholi tarvitanud

Perioodil 2018–2021 oli perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (katsetega) puhul alkoholi tarvitanud 9/10 toimepanijaist ja 2/3 ohvritest.

Teadaolevalt pani tapmise või mõrva (katsetega)
alkoholi tarvitanuna toime (vähemalt):

2019 aastal 21 meest ja üks naine

2020 aastal 36 meest ja kaheksa naist

2021 aastal 17 meest ja kaks naist

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite seas alkoholi tarvitanute osakaal (%)

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite seas alkoholi tarvitanute osakaal (%)

Alkoholi tarvitamisest või mittetarvitamisest ohvri poolt on 2019. aastal andmed 27 ohvri, 2020. aastal 50 ohvri ja 2021. aastal 25 ohvri kohta.

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate seas alkoholi tarvitanute osakaal (%)

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate seas
alkoholi tarvitanute osakaal (%)

2021. aastal
olid meesohvritest

3/4

alkoholi tarvitanud

2021. aastal olid 2/3 juhtudel mõlemad osapooled alkoholi tarvitanud

Tapmistest ja mõrvadest (katsetega)
pandi 2021. aastal toime

2/3

terariistaga
(pussnuga, kööginuga vm)

Kuriteo toimepanijale on ohver
enamasti olnud mingil määral
tuttav (nt joomakaaslane)

Valdav osa tapmisi ja mõrvu on olnud seotud ühise
alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga, mille ajendiks
enamasti olid juhuslikud asjaolud (solvumine, tüli alkoholi
pärast, muu olmetüli). Partnerite või pereliikmete puhul
võisid sellele lisaks avalduda muud motiivid (armukadedus,
isiklikud suhted, rahalised probleemid vms).

Etteplaneeritult või „ratsionaalsetel“ põhjustel (varaline kasu,
kättemaks, kuriteo varjamine või põgenemine, vm)
pannakse praegu kuritegusid toime harva; reeglina jääb
nende arv aastas kokku alla viie juhtumi. Niisuguste kuritegude
arv ja ka osakaal oli märksa suurem 1990ndatel.

Tapmistest ja mõrvadest
on läbi aastate enamik
toime pandud eluruumides

Perevägivallaga oli 2021. aastal
seotud kolm tapmist ja
mõrva (katsetega)

Protsendid on leitud surmaga lõppenud tapmiste ja mõrvade koguarvust. Andmed perioodide kohta enne 2020. aastat on ligikaudsed; analüüsides olid hõlmatud vaid näidatud aastad.

Omakasuliste mõrvade ligikaudne
osakaal surmaga lõppenud tapmistest
ja mõrvadest eri perioodidel

1994–1996: ca 35% kasu saamise eesmärgil
(neist röövmõrvad ca 40%)*

2007–2010: ca 10–15%

2019–2021: alla 5% (teada on paar juhtumit)

* Allikas: Martti Lehti. Viron henkirikollisuus 1990-luvulla. Helsinki,
1997. [Eesti keeles: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/
krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/tahtlikud_tapmised.pdf]