Kuritegevus Eestis 2022

Varavastased kuriteod

Laadi alla .xlsx

Vara vastu suunatud süütegudest tervikpildi saamiseks tuuakse lisaks kuritegudele andmed ka varavastastest väärtegudest, mille puhul on kahju väiksem (alla 200 euro). Varavastaste süütegude koguarv vähenes eelmisel kümnendil ligi kaks ja pool korda, kuid on viimastel aastatel püsinud ligikaudu samal tasemel.

Varavastased kuriteod on moodustanud registreeritud kuritegudest suurima osa. Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, millele järgnevad kelmused ning omastamised.

Varavastaste kuritegude arv vähenes kuni 2020. aastani, kuid on seejärel taas mõnevõrra kasvanud; seda eeskätt varguste arvu tõusu tõttu. Pea järjepidevalt on vähenenud röövimised, mida registreeriti 2022. aastal kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul.

2022. aastal kasvas varavastaste kuritegude koguarv 3%; sealjuures varguste arv kasvas 7%, kuid mitmesuguste kelmuste koguarv vähenes 8%. Varguste arv oli suurim pärast 2016. aastat. Enamik vargustest pandi toime kauplustest, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt.

Ohvriuuringud üldjoontes kinnitavad ametlikust statistikast ilmnevat trendi: võrreldes lõppenud kümnendi algusega oli varguste ohvreid kümnendi lõpupoolel vähem, kuid viimastel aastatel pole olnud selgeid muutusi.

Varavastaste süütegude (väärteod ja kuriteod) koguarv vähenes1%

Varavastaseid kuritegusid registreeriti 11846 3% kasv

Varavastased kuriteod moodustasid46%kõigist kuritegudest

Varguseid registreeriti 8027 (7% kasv)

Raskendavate asjaoludega* varguseid registreeriti 4839(1% kasv)

Neist 3188 olid süstemaatilised vargused (KarS § 199 lg 2 p 9)(11% langus)

11%

* KarS-i § 199 lg 2 kuriteod, mille puhul esines üks või mitu järgmistest asjaoludest: grupiviisilisus, süstemaatilisus, varem varavastase kuriteo toimepanemine, avalik toimepanemine (ilma vägivallata), sissetungimine, varastatud eseme suur väärtus; varastati narkootikume või nende lähteaineid, tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas.

Vargustest registreeriti

  1. 55%
    Harjumaal

  2. 12%
    Tartumaal

  3. 12%
    Ida-Virumaal

  4. 5%
    Pärnumaal

Varguseid 10 000 elaniku kohta oli kõige enam Ida-Virumaal72

Üle poole vargustest (4348) pandi toime kauplustest (23% tõus)

Neist ligikaudu 3/4 olid süstemaatilised vargused

Registreeriti

  1. 528 vargust eluruumist (8% kasv)

  2. 387 vargust sõidukist (7% langus)

  3. 91 sõidukivargust (17% langus)

Röövimisi registreeriti 98 (24% langus) 24%

Suure osa kelmustest moodustasid petukõned, kus esineti pangatöötajana või pakuti head investeerimisvõimalust (vt osa „Arvutikuriteod“)

Erinevaid kelmusi registreeriti 2612, sh

  1. 1607 kelmust (2021: 1457)
  2. 969 arvutikelmust (2021: 1346)
  3. 18 kindlustuskelmust (2021: 16)
  4. 15 soodustuskelmust (2021: 14)
  5. 3 investeerimiskelmust (2021: 19)

Ohvriuuring

Eri liiki varguste ohvriks on viimastel aastatel langenud 1-3% küsitletutest

Pettuse ohvriks langemist kauba või teenuse ostmisel märkis 2022. aastal 16% küsitletutest(neist 55% juhtudel oli tegu ostuga internetist)

Võrreldes eelmise kümnendi algusega oli varguste ohvreid kümnendi teisel poolel vähem, kuid langustrend on viimastel aastatel peatunud.

Politseile on vastajaile teadaolevalt teatatud ligikaudu kolmandikust vargustest. See näitaja on läbi aastate püsinud samas suurusjärgus.