Viimasel kolmel aastal on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud. 2022. aastal registreeriti 3244 perevägivallakuritegu, võrreldes 2021. aastaga 14% vähem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija oli 40ndates aastates mees. Noorim perevägivalla toimepanija oli 13-aastane poiss ja vanim 84-aastane mees. Valdav osa vägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Alaealistega seotud perevägivallajuhtumites olid ohvriteks 74% tüdrukud ja 26% poisid. Lapsevanemana toime pandud perevägivallakuritegudes olid toimepanijateks 68% isad ja 32% emad ning ohvriteks 45% poisid ja 55% tüdrukud.

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade ning nende katsete arv suurenes nelja võrra: 2022. aastal registreeriti seitse juhtumit.

Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka ahistava jälitamisena. Ligikaudu kaks kolmandikku ahistava jälitamise juhtumitest (64%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri, muu pereliikme või sugulase poolt, millest omakorda kolmveerand seisnes füüsilises ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga seotud kohtadesse. Sellele üldjuhul lisandus häirimine mobiiltelefoni, sõnumite, kirjade ja sotsiaalmeedia vahendusel.