Arvutikuriteod

Laadi alla .xlsx

Arvutikuritegusid registreeriti 2022. aastal 25% vähem kui eelmisel aastal - langus on viimase kümne aasta jooksul esmakordne. Ennekõike vähenes arvutikelmuste arv, aga vähem oli ka teisi arvutikuritegusid. Nagu ikka, andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning erinevate sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised. Vähem oli BEC-skeeme ehk ärikirja pettusi, rohkem aga näiteks õpilaste poolseid e-kooli ja stuudiumi kontode kaaperdamisi, rohkem on levima hakanud ka petuSMS-sid.

  • 231arvutiandmete ja -süsteemi vastast (edaspidi: arvutisüsteemi) kuritegu

  • 969arvutikelmust

Milline oli levinuim arvutikuritegu?

  • 57% arvutisüsteemi kuritegudest olid sotsiaalmeedia ja meilikonto hõivamised

  • 30% arvutikelmustest olid petukõned ja -sõnumid

  • 25% kelmidest tutvustas end pangatöötajana,23% Google'i turvaosakonna töötajana ning 8% politseinikuna

  • 38% petturitest kasutas ära AnyDesk rakendust ja 34% Smart-ID/Mobiil-ID rakendust

  • Stuudiumi ja e-kooli kontode hõivamiste arv kolmekordistus (kokku 19)

  • 10% arvutisüsteemi kuritegudest moodustasid nn serveriründed, kus mh varastati olulisi kliendiandmeid

  • Lunaraha nõuti 4% arvutisüsteemi kuritegude puhul

Kes oli arvutikuriteo ohver?

  • 36 aastane naine - arvutiüsteemi kuriteo ohver

  • 71% petukõne ohvritest venekeelsed

  • 56% petusõnumite ohvritest eestikeelsed

  • 18% arvutisüsteemi kuritegude ohvritest ettevõtted

Kui suur kahju arvutikuritegudega tekitati?

  • Petukõned 4500€

  • Arvutisüsteemi kuriteod 2000€

  • Petusõnumid 867€

Eesti elanike küsitlus