Kuritegevus Eestis 2022

Vägivallakuriteod

Laadi alla .xlsx

Vägivallakuritegude arv vähenes 2022. aastal kolmandat aastat järjest, seda eeskätt kehalise väärkohtlemise vähenenud registreerimise tõttu. Tapmiste ja mõrvade arv jäi samale tasemele 2021. aastaga. Röövimiste arv vähenes taas; neid registreeriti 2022. aastal kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul.

Vägivallakuriteod moodustasid peaaegu ühe kolmandiku registreeritud kuritegude koguarvust.

Vägivallakuritegude liigid

Vägivallakuritegusid*
registreeriti7076

28%kõigist kuritegudest

* Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137-140 ja 148-150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).

Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine71%

Vägivallakuritegude arv vähenes 6%

Registreeriti

  • 22 tapmist (katsetega)

  • 5 mõrva (katsetega)

  • 58 raskete kehavigastuste tekitamist

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) arv jäi samaks

Röövimiste arv vähenes24%

Maakonniti

10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis53 vägivallakuritegu

Maakondadest registreeriti vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Virumaal (104), Valgamaal (65) ja Läänemaal (63)

Ohvriuuring

Vägivaldse ründe ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud samas suurusjärgus.

2022. aastal langes küsitletutest

  • 2% vägivaldse ründe ohvriks

  • 5% vägivallaga ähvardamise ohvriks

Vägivaldse ründe ohvreid on keskmisest enam olnud noorte seas: 2022. aastal langes ohvriks

  • 7% 15-19-aastastest

  • 4% 20-29-aastastest

Vaenukuriteod

Vaenukuriteoga on tegu, kui kedagi rünnatakse tema tegeliku või arvatava tunnuse tõttu (päritolu, identiteet vm). 2022. aastal registreeriti vähemalt 16 vaenukuritegu (arvestades vaenumotiivile viitavaid asjaolusid; vt juuresolev selgitus).

Vaenukuriteod jagunesid liigiti:

  • 6 kehalist väärkohtlemist (KarS § 121)

  • 4 surnu mälestuse teotamist (KarS § 149)

  • 3 välisriigi vm ametliku sümboli teotamist (KarS § 249)

  • 2 avaliku korra rasket rikkumist (KarS § 263)

  • 1 eestkoste-/hooldusõiguse kuritarvitamine (KarS § 171)

Rassi, usu või päritolu tõttu vaenukuriteo ohvriks langenud füüsilisest isikust kannatanuid7

Ohvriuuringus küsitletutest langes 2022. aastal rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu

  • 1,8% füüsilise ründe ohvriks

  • 7,9% suulise või kirjaliku ründe ohvriks, sh

    • ühel korral2,7%

    • korduvalt5,2%

Vaenukuritegusid registreeriti16Sh 14 kuriteos oli vaenu põhjuseks usk, päritolu või rass

„Vaenu õhutamise“ paragrahvi (KarS § 151) järgi kuritegusid ei registreeritud, kuid registreeriti 8 väärtegu

Puude tõttu vaenukuriteo ohvriks langenud füüsilisest isikust kannatanuid2

Vaenukuriteod, kus ei olnud füüsilisest isikust kannatanut7