Kuritegevus Eestis 2019

Kuritegevuse ülevaade
Küberkuriteod
Alaealiste õigusrikkumised
Vägivallakuriteod
Perevägivald ja ahistamine
Seksuaalkuriteod
Inimkaubandus
Varavastased kuriteod
Korruptsioon ja majanduskuriteod
Kriminaalmenetlus
Vangistus
Kriminaalhooldus
Jätkutugi
Jälitustegevus
Retsidiivsus
Prioriteedid

Vägivallakuriteod
Lae alla .xlsx

Vägivallakuritegude arv kasvas 2019. aastal teist aastat järjest, seda eeskätt kehalise väärkohtlemise sagenenud registreerimise tõttu. Samal ajal langes tapmiste ja mõrvade arv taasiseseisvusaja madalaimale tasemele. Järjekindlalt on vähenenud ka röövimiste arv.

Vägivallakuriteod moodustasid ühe kolmandiku registreeritud kuritegude koguarvust.

Registreeritud vägivallakuriteod
Vägivallakuritegusid* registreeriti 8773. *Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137-140 ja 148-150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
Vägivallakuritegude arv kasvas 6%. Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine 74%
Registreeritud tapmiste ja mõrvade arv (koos katsetega)
Registreeriti 29 tapmist ja 5 mõrva (koos katsetega). Tapmise ja mõrva tagajärjel hukkus: 2019. aastal 23 inimest (esialgsetel andmetel), 2018. aastal 28 inimest. Tapmistest ja mõrvadest 6% (koos katsetega) pandi toime: 11 Harjumaal, 7 Tartumaal
Valdav osa tapmistest pandi toime alkoholijoobes ning ka enamik tapmisohvreid (eriti nn. olmetapmistest) oli alkoholijoobes.
Registreeritud röövimised
Registreeriti 152 röövimist. Röövimiste arv vähenes 11%

Vaenukuriteod
Lae alla .xlsx

Vaenukuriteoga on tegu, kui kedagi rünnatakse tema tegeliku või arvatava tunnuse (päritolu, identiteet) tõttu. Viimase viie aasta jooksul registreeriti enim vaenukuritegusid 2016. aastal (11).

Vaenukuritegusid registreeriti 2019. aastal: 1 KarS § 120 (ähvardamine) alusel, 4 KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) alusel, 1 KarS § 149 (surnu mälestuse teotamine) alusel, 1 KarS § 157³ (ahistav jälitamine), 3 KarS § 263 (avaliku korra raske rikkumine) alusel
Registreeritud vaenukuritegude arv kasvas 5 võrra. Kannatanute rassi, usu või päritoluga oli seotud 8 vaenukuritegu. Kannatanute seksuaalse sättumuse/identiteediga oli seotud 2 vaenukuritegu. Vaenuõhutamise väärtegude ja kuritegude arv 0 (registreeritud, KarS § 151)
Ohvriuuringud
Ründe või ähvardamise ohvriks langenud küsitletute osakaal (%)*
* 2016-2019 erinevused jäid statistilise vea piiridesse
Ohvriuuringus küsitletuist märkis kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu (erinevued jäid statistilise vea piiridesse): 2018. aastal 3%, 2017. aastal 1%, 2016. aastal 2%. Registreeritud vaenukuritegudest pandi toime avalikus kohas 9 (tänaval, kaupluses, kalmistul, õppeasutuses vm)

Küsimuste korral: Andri Ahven (vägivallakuriteod), Brit Tammiste (vaenukuriteod)

Justiitsministeerium