Kriminaalhooldus


Kriminaalhooldusaluste arv kasvas 2019. aastal 27 võrra. Kasv on tingitud samast põhjusest, mille tõttu on vähenenud vangide arv ehk karistusseadustiku (KarS § 74 lg 3) 2017. aasta muudatusest, millega saab kuni viieaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu tingimisi vabastada tingimusel, et ta allutatakse käitumiskontrollile (seni kehtis kolmeaastase vangistuse piir).

Kriminaalhooldusaluste arv (kordumatud isikud) aasta lõpu seisuga
Kriminaalhooldusalused sihtrühmade kaupa aastavahetuse seisuga

Kokku oli 2019/20. aasta vahetuse seisuga kriminaalhoolduses arvel 4212 toimikut. Võrreldes eelmise aastaga kasvas märgatavalt (70%) KarS § 87 ehk alaealise käitumiskontrolli korras arvel olnud isikute arv, mis oli tingitud alaealiste kahtlustatavate menetluspraktika muutumisest.

Veel kasvas 2018. aastaga võrreldes 26% võrra osalise ehk šokivangistusega karistatud isikute osakaal.

Kriminaalhooldusaluste arvele võtmise ja arvelt maha võtmise alused

Kriminaalhoolduses võeti 2019. aastal täitmiseks 5426 juhtumit ja arvele võeti 4700 isikut. Isikute ja juhtumite arv erineb, sest isik võib olla kriminaalhoolduse all mitme süüteo eest ehk mitme juhtumiga, mis suunatakse täitmisele eraldi. Kriminaalhooldus lõppes 2019. aasta jooksul 5486 juhtumil.

Absoluutarvudes vähenes aasta jooksul kõige enam üldkasuliku töö kohustusega süüdimõistetute arv ja kasvas šokivangistuse käitumiskontrolliga arvele võetud isikute arv.

Kriminaalhooldusaluste koosseis 2019. aasta lõpul

Võrreldes vangidega on kriminaalhooldusaluste seas suhteliselt enam naisi, Eesti kodanikke ja noori.

Vangide seas on vastavalt suhteliselt rohkem mehi, Eesti kodakondsuseta ja eakamaid isikuid.

Kriminaalhooldusalustele määratud lisakohustused KarS § 75 lõike 2 kohaselt (isik võib korduda lisakohustuse eri liikides)

Kohus võib kriminaalhooldusalustele määrata käitumiskontrolli kohustusi. Enam levinud kohustused on seotud sõltuvusainete kuritarvitamisest tingitud riskide maandamisega. Need jagunevad olemuselt keelavaks kohustuseks millestki hoiduda (keeld tarvitada sõltuvusaineid) või kohustuseks midagi teha (osaleda sõltuvusravil, sotsiaalprogrammis).

Osakaalult kasvas teist aastat järjest kõige enam isiku enda võetud lisakohustuste määramine. Selle kohustusega suunatakse alkoholi kuritarvitamise häire kahtlusega kriminaalhooldusalused tervishoiuteenuse pakkuja juurde ravivajaduse hindamiseks ja vajaduse korral hilisemaks raviks.

ÜKT tegijate arv aasta lõpu seisuga

Üldkasulikku tööd (ÜKT) tegi 2019. aasta lõpul 1115 isikut, kellel kokku oli vaja teha 304 548 üldkasuliku töö tundi.

KrMS § 202 alusel määratud ÜKT tundide arvu mediaan ja aritmeetiline keskmine olid vastavalt 60 ja 69. KarS § 69 alusel määratud ÜKT tundide arvu mediaan oli 417 ja aritmeetiline keskmine 436, mis vastab ligikaudu ühe aasta ja kolme kuu pikkusele vangistusele. VTMS § 207¹ alusel sooritatavate ÜKT tundide aritmeetiline keskmine oli 12 tundi.

Elektroonilise valve alla määratud isikute arv

2019. aastal määrati elektroonilise valve alla 312 kriminaalhooldusalust. 2018. aastal oli neid 389; 2017. aastal 326 ja 2016. aastal 277.

Elektroonilise valve kasutamises peegeldub 2017 KarS § 74 lg 4 muudatus, mille kohaselt võib kohus uuesti kohaldada tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Selle tõttu on käitumiskontrolli tingimusena kasutatud rohkem elektroonilist valvet.

Pärast vangistust kontrollitavate kriminaalhooldusaluste osakaal süüdi mõistetud vangide koguarvust (aasta lõpul)

Järjest suureneb nende vangide hulk, kes vabanevad vanglast koos hilisema kriminaalhoolduse katseajaga. Tingimisi enne tähtaega vabastatud, šokivangistusega karistatud ja karistusjärgsele käitumiskontrollile määratud süüdimõistetud moodustasid 2019. aastal 61% süüdi mõistetud vangide koguarvust aasta lõpul.

Vangide ja kriminaalhooldusaluste arvu võrdlus

Karistusaluste osakaalus toimus 2019. aastal vastupidine muutus võrreldes eelnenud üheksa aastaga. Kui enne 2019. aastat kasvas institutsionaalsete karistuste (reaalse vangistuse) osakaal võrreldes kriminaalhoolduse kogukondlike karistustega, siis 2019. aastal suurenes kriminaalhooldusaluste suhtarv võrreldes vangide arvuga.

Küsimuste korral: Krister Tüllinen

Justiitsministeerium