Retsidiivsus tähendab korduvkuritegevust, aga hoolimata lihtsast definitsioonist võidakse selle all mõista erinevaid asju. Antud juhul mõõdame retsidiivsust nende õigusrikkujate hulgas, kelle suhtes aastatel 2015–2017 kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kellele kohus mõistis rahalise karistuse või tingimisi vangistuse või kes vabanesid vanglast. „Kahe aasta retsidiivsusmäär“ näitab inimeste osakaalu, kes niisugusele sündmusele järgnenud kahe aasta jooksul mõisteti jõustunud kohtuotsusega uues kuriteos süüdi.
Retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel; järgnevad kriminaalhooldusele suunatud ja rahalise karistuse saanud isikud. Madalaim on retsidiivsus olnud neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise, leppimise või alaealiste komisjoni saatmise tõttu).
Varasema kuriteo liiki arvestades on kõige kõrgem olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimeste retsidiivsus, kes ka kõige tõenäolisemalt panevad uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on olnud suhteliselt väike.
Kahe aasta retsidiivsusmäär on viimastel aastatel enamikul juhtudel (arvestades karistuse või mõjutusvahendi liiki) olnud väikses languses. Vanglast vabanenute puhul on langus ilmnenud šokivangistuse puhul.
Joonis ei luba eri perioode omavahel võrrelda. Selleks sobib ühe aasta retsidiivsusmäär kahtlustatavana ülekuulamise järgi.
Paljude kuriteoliikide puhul on retsidiivsuse peamiseks riskiteguriks alkoholi- või narkosõltuvus. Sellega seotud riskide vähendamiseks määratakse sageli käitumiskontroll, mis süüdlase nõusolekul võib sisaldada ka ravikohustust.
Kokkuvõte: retsidiivsus aastatel 2015–2019
Varasemad retsidiivsusuuringud
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis (2010)
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 (2018)
Küsimuste korral: Andri Ahven
