2019. aastal registreeriti 72 korruptsioonikuritegu 50 kriminaalasjas.
Korruptsioonikuritegude arv vähenes 2018. aastaga võrreldes 81%, kokku registreeriti 72 kuritegu. Erinevalt varasemast ei olnud 2019. aastal mahukaid kriminaalasju ega korduvaid samade inimeste toime pandud kuritegusid. Erinevalt registreeritud kuritegude arvu suurest langusest ei vähenenud samavõrra kriminaalasjade arv.
Kui 2018. aastal registreeriti meditsiinivaldkonnas 174 kuritegu, siis 2019. aastal kolm kuritegu.
Inimeste kokkupuude korruptsiooniga on vähenenud ka ohvriuuringu andmetel.
Korruptsioonisüüdistuses kohtu alla antud tüüpiline inimene on eesti keelt rääkiv 50ndates mees ja suure tõenäosusega jääb ta kohtus süüdi ning talle mõistetakse tingimisi kaks aastat vangistust.
Majanduskuritegudest registreeriti kõige enam rahapesu kuritegusid (190), mis moodustasid 51% registreeritud majanduskuritegudest (379). Vähe registreeritakse kuritegusid, mis on seotud pankroti- ja täitemenetlusega ning konkurentsiga, samas mõjutavad sellelaadsed kuriteod tugevasti ausat ettevõtluskeskkonda.
Registreeritud korruptsioonikuriteod
41% omavalitsuses registreeritud kuritegudest pandi toime omavalitsusele kuuluvates äriühingutes. Need olid altkäemaksu võtmised ja riigihangete nõuete ning toimingupiirangu rikkumised. Valdavalt oli tegu avalikku teenust, näiteks vee- ja prügiveoteenust pakkuvate ettevõtetega.
Korruptsioonivastase seaduse rikkumisi ehk korruptsiooniga seotud väärtegusid registreeriti kahe aasta jooksul 25. Valdavalt (15 juhtumit) oli tegu toimingupiirangu rikkumisega, kus ametiisik tegi otsuse iseenda suhtes. Näiteks otsustas omavalitsuse ametiisik endaga seotud vabaühenduse kasuks, määras kolleegist elukaaslasele või lapsele lisatasu, ei taandanud end hankekomisjonis endaga seotud toetusotsustest jms.
2013–2018 jõustunud kohtuotsuste andmed
Enamik inimesi ei ole ametnikele meelehead maksnud: 4% ohvriuuringule vastanutest oli viimase aasta jooksul ametnikule maksnud, osutanud vastuteene või toonud kingituse; 4% teadis kedagi teist, kes oli nii teinud. Võrreldes 2016. aastaga on kokkupuude kahanenud üle kahe korra: siis oli ametnikule meelehead toonud 9% inimestest. Kokkupuutunute hulgas oli keskmisest rohkem üle 40-aastasi, Tallinna ja Põhja-Eesti inimesi ning mitte-eestlasi.
Küsimus: Kas Te olete viimase aasta jooksul ametnikule maksnud, osutanud vastuteene või toonud kingituse või teate mõnda oma lähedast või tuttavat, kes seda on teinud, et mõjutada teenuse osutamist? Vastusevariandid: olen toonud kingituse; olen „peale maksnud”; olen osutanud vastuteene.
2019. aastal registreeriti Eestis 379 majanduskuritegu, võrreldes eelmise aastaga on see 26% vähem.
Majanduskuritegude arvu kasvu taga on rahapesukuritegude kasv. Kuna rahapesukuriteod on loomult peitkuriteod, siis on kasvunumbrite taga üldjuhul õiguskaitse suurem tähelepanu nendele kuritegudele.
Rahapesukuritegudele eelnevad mingit muud laadi kuriteod, millest saadud kuritegelikku tulu püütakse rahapesu kaudu seadustada. Sarnaselt varasemate aastatega moodustavad suure osa (80%) rahapesuasjade eelkuritegudest arvutikelmused. Ülekannete tegemiseks kasutati sageli rahvusvaheliste maksete keskkondi. Kuigi rahapesuga seoses käsitleti ajakirjanduses 2019. aastal finantsasutusi, siis registreeritud kuritegude jaotuses sellised juhtumid praegu tooni ei anna.
Vormiliselt saab majanduskuriteoks pidada karistusseadustiku 21. peatükis (majandusalased süüteod) sätestatud kuritegusid (KarS §-d 372–4024). Materiaalses mõttes võib majanduskuriteona olla käsitatav ka kuritegu, mis on toodud mõnes muus karistusseadustiku eriosa peatükis ja on toime pandud seoses majandustegevusega.
Teiste seas loetakse majanduskuriteoks soodustuskelmust (KarS § 210), mida 2019. aastal registreeriti 18 korral.
Enamik registreeritud juhtumeid on seotud põllumajandussektoriga ning finantstoetus on välja petetud PRIA-lt; vähem on avastatud pettusi seoses teiste finantstoetusi jagavate asutustega. Suurim välja petetud toetus oli pisut üle 500 000 euro.
Küsimuste korral: Kätlin-Chris Kruusmaa ja Mari-Liis Sööt
