Kuritegevuse ülevaade


Registreeritud kuritegude arvu 2009. aastal alanud langus peatus 2017. aastal ning kolmel viimasel aastal on nende arv püsinud praktiliselt samal tasemel. Varavastased kuriteod moodustavad kuritegudest suurima osa, kuid nende arv ja osakaal on järjekindlalt vähenenud. Alates 2018. aastast on märgatavalt tõusnud isikuvastaste kuritegude registreerimine, mille põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile; samal ajal on kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkanud langust. Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) on ilmnenud sarnased trendid: võrreldes kümnendi algusega on kuriteoohvreid vähem ja elanike turvatunne kõrgem, kuid viimastel aastatel pole märgatavaid muutusi enam toimunud.

Registreeritud kuritegude arv
2019. aastal registreeriti 27 169 kuritegu, sh 10 190 varavastast kuritegu, 8 205 isikuvastast kuritegu, 3 460 liikluskuritegu
Registreeritud kuritegude arv kasvas 0.2%

10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis

205 kuritegu

Kuritegude struktuur (%)
Kuritegudest moodustasid: 38% varavastased kuriteod, 30% isikuvastased kuriteod, 13% liikluskuriteod, 19% muud kuriteod
Kuriteoliikidest registreeriti kõige rohkem 6804 vargust, 6557 kehalist väärkohtlemist, 2704 mootorsõiduki juhtimist joobes
Kuritegudest registreeriti 48% Harjumaal, 14% Ida-Virumaal, 11% Tartumaal

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta
Tallinnas pandi toime 39% registreeritud kuritegudest
Ohvriuuringud

Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%) *
* 2016-2019 erinevused on statistilise vea piirides
Õhtul tunneb end kodutänaval turvaliselt 76% küsitletutest.
Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist?"," (Need, kes vastasid „täiesti julgelt“ või „üsna julgelt“; %)

Küsimuste korral: Andri Ahven

Justiitsministeerium