Jälitustegevus


Jälituslube anti välja vähem kui aasta varem, kokku 818 isiku suhtes. Jälitustegevust kasutati kõige enam raskete või suure kahjuga kuritegude puhul: organiseeritud narkokuritegevus, suuremahulised maksukuriteod, kuritegelike ühenduste tegevus, korruptsioon.

Uusi jälitustoimikuid avati 239 ehk 41 võrra (15%) vähem kui 2018. aastal
Jälitustoimikuid avas: 205 politsei- ja piirivalveamet, 26 maksu- ja tolliamet, 4 kaitsepolitseiamet, 4 vanglad
Jälitustoiminguteks anti 1729 luba: prokuratuur 1003, kohus 1003. Jälitusluba anti 818 isiku suhtes ehk 166 võrra (17%) vähem kui 2018. aastal

Jälitustoiminguteks antud lubade arv

2018 2019
Varjatud jälgimine 1046 1082
Telefoni pealtkuulamine 624 578
Muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine 438 523
Varjatud sisenemine 215 306
Asja varjatud läbivaatus ja asendamine 63 188
Võrdlusmaterjali varjatud kogumine 44 116
Kuriteo matkimine 94 95
Postisaadetise varjatud läbivaatus 6 14
Politseiagendi kasutamine 17 13
Lubade arv* 1895 1729
* Üks luba võib hõlmata mitut toimingut
Kohus jättis 30 jälitusloa taotlust täielikult rahuldamata. Kohus rahuldas osaliselt 54 jälitusloa taotlust.
Jälitustoimingu tegemisest teavitati 2008 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükait kohtu loal edasi 280 isiku puhul (mõned isikud võisid korduda erinevates lubades, seega on unikaalseid isikuid vähem)
Jälitusluba taotleti keskmiselt 47 päevaks. Jälitustoiminguid tehti tegelikult keskmiselt 41 päeva jooksul. Jälitustoiminguga riivatud inimesi oli (nt pealtkuulatava isiku vestluspartnerid) 1468 ehk 232 võrra (14%) vähem kui 2018. aastal
Jälitustoiminguid kasutati kõige enam: narkokuritegudes, korruptsiooni- ja majanduskuritegudes