Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Kuritegevusvastased prioriteedid

PrintPDF Jaga

Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministi Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 29.08.2018:

Tõhusaks ning sihistatud ressursikasutuseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seavad justiits- ja siseminister kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid.

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) ning siseturvalisuse arengukava aastani 2020,

suurendades kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist,

keskendudes süüteomenetluses ohvrikesksusele,

pöörates tähelepanu välismaalasest kurjategija väljasaatmisele,

tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel raske korruptsiooni, organiseeritud narkokuritegude ja inimkaubanduse tõhusa ning professionaalse kriminaalmenetluse,

peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegudega:

  1. alaealiste poolt toime pandud kuriteod, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod;
  2. lähisuhtevägivald, rasked isikuvastased kuriteod, lastevastane vägivald, eelkõige seksuaalkuriteod;
  3. küberkuriteod;
  4. suure kahjuga majanduskuriteod, eelkõige rahapesu, pankroti- ja maksukuriteod.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt

***

Varasemad riigi kuritegevusvastased prioriteedid, mis kehtisid 10. juuni 2015 - 29.08.2018

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundasid aastani 2018, siseturvalisuse arengukava aastani 2020 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:

1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;

2. perevägivald, eelkõige korduv või lastega puutumuses olev vägivald;

3. raske korruptsioon, eelkõige riigi julgeolekut või ausat ettevõtlust ohustav korruptsioon;

4. organiseeritud narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine;

5. suure kahjuga majanduskuritegevus, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevus;

6. inimkaubandus, eelkõige organiseeritud ebaseadusliku sisse- ja läbirände korraldamisega seotud inimkaubandus.

Tähelepanu tuleb pöörata sealjuures ohvrite kaitsele ning väärikale kohtlemisele, samuti kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.

Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.