Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Kuriteoennetuse võrgustik

PrintPDF Jaga

Kuriteoennetuse võrgustik

Kuriteoennetuse võrgustik koosneb mitmetest ametkondadest ja üksikisikutest, peamiselt võiks jagada ennetustöö tegemise ja seega ka võrgustiku jagunemise kolmeks:

• kuriteoennetus riigi tasemel,
• kuriteoennetus omavalitsuspiirkondades,
• kuriteoennetus mittetulundusühingute ja kodanike osalusel.

Peamiselt tehakse kuriteoennetustööd piirkondlikult, ehk siis kõige rohkem tegevusi on omavalitsuspiirkondades, kus ka riigiasutused (nt. kohalikud politseiüksused) teevad koostööd omavalitsusega ning aktiivsete mittetulundusühingutega ja erasektoriga. Samuti toimub koostöö omavalitsuste, mittetulundusühingute ja riigi vahel.

 

Kuriteoennetus riiklikul tasemel

Riiklikul tasandil osalevad ennetustöös Vabariigi Valitsus, Kuriteoennetuse Nõukogu, Justiits-, Sise-, Sotsiaal-, Haridus-ja Teadus- ning Kultuuriministeerium. Ministeeriumid osalevad kuriteoennetustöös nii igapäevaselt kui Kuriteoennetuse Nõukogu kaudu.

Justiitsministeerium on kuriteoennetuse tegevuste koordineerija. Kõik teised ministeeriumid osalevad ennetustöös oma valdkonnast lähtudes, nt Siseministeerium politseisüsteemi kaudu, Sotsiaalministeerium ohvriabi, sotsiaaltöö jm kaudu, Haridus- ja Teadusministeerium õppekeskkonna turvalisemaks arendamise kaudu, Kultuuriministeerium spordi- ja kultuuritegevuste kaudu.

Kuriteoennetuse Nõukogu (KEN) on Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon, mille eesmärk on nõustada valitsust kuriteoennetusalastes küsimustes ning anda soovitusi ennetusküsimustega tegelemiseks. KEN-i kuulub 27 liiget eri tasanditelt ja üldjoontes koguneb Nõukogu 2 korda aastas.

Riikliku, omavalitsuste ja elanikkonna tasandi koostöö ja erinevad kohustused ja vastutused on välja toodud 09.06.2010 a. Riigikogu poolt heakskiidetud dokumendis "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018", kuid aluseks on võetud ka teisi raamdokumente:

• “Kuritegude ennetamise süsteemi kirjeldus ja arengustrateegia 2000-2003“ (2000 a. kinnitatud VV poolt);
• “Kuritegude ennetamise riiklik strateegia aastani 2005” (2000 a. kinnitatud VV poolt).
• „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010“ (2003.a. Riigikogu poolt heaks kiidetud).


Kontaktisikud ministeeriumidest:

Jenny Jakobson – Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Anniki Tikerpuu – Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja

Kadi Ilves – Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert

Olulisemaid riiklikke partnereid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Noorsootöökeskus

Politsei- ja Piirivalveamet

Tervise Arengu Instituut

 

Kuriteoennetus omavalitsuspiirkondades

Omavalitsuste osalemine kuriteoennetuses seisneb ennetavate ja turvalisust suurendavate kuriteoennetusmeetmete väljatöötamises ning nende rakendamises oma piirkonnas. Kuritegevuse ennetamine on kõige efektiivsem väiksemas piirkonnas, kuna seal jõutakse kõige kiiremini üksikisikuni ja samas toimib iseeneslik sotsiaalne suhtlemine ja kontroll inimeste vahel, mis tekitab kogukonna- ja turvatunnet.

Kohalike kuriteoennetusmeetmete väljatöötamine peaks tuginema kuritegevuse olukorra analüüsile ja teistele sotsiaalmajanduslikele näitajatele piirkonnas. Analüüsi saab teostada võttes aluseks kohaliku kuritegevusstatistika ning samuti elanikkonna seas läbi viidud turvalisuse uuringud. Oluline on kaardistada peamised probleemid ja seejärel koostada tegevusplaan probleemide lahendamiseks, alustades kõige pakilisematest asjadest. Alati ennetustööd eelpool nimetatu järgi ei tehta, kuid vähemalt nüüdseks on ennetustöö vajadust hakatud mitmetes piirkondades tähtsustama.

Siinkohal võiks välja tuua, et ennetustöö prioriteediks seadmine ja sellega süsteemselt tegelemine vajab kindlasti otsustustasandi, mitmete ametkondade, mittetulundussektori ning ka üksikisikute vahelist koostööd.

Omavalitsuste kuriteoennetuse-alane tegevus on vabatahtlik. Riik on siinkohal moraalse toetaja ja infoandja rollis, mõnel määral ka rahastab kuriteoennetust mitmete programmide ja ka projektitoetuste kaudu (nt politseisüsteemi ja Justiitsministeeriumi kaudu). Omavalitsuse ennetustööd üldjoontes finantseeritakse omavalitsuse eelarvest ja projektitoetustest. Toimunud kuriteoennetuse projektide konkursside kohta saab lugeda siit.

 

Kuriteoennetus mittetulundusühingute ja kodanike osalusel

Elanikkonna ennetustöö toimub koostöös mittetulundusühingutega ennetamist käsitlevate teadmiste levitamise kaudu, et tõsta iga inimese teadlikkust ja osalemist oma turvalisuse tagamisel.

Mittetulundusühingute tegevus on ennetustöö osas aktiviseerunud viimastel aastatel. Üha enam tekib juurde organisatsioone, kes vähemal või rohkemal määral turvalisuse tagamist ühe enda tegevusena määratlevad. Enim aktiivne on mittetulundussektor noortega tegelemise osas, nii tavanoorte kui ka probleemsete noorte puhul. Samas on mitmete mittetulundusühingute poolt tegevusi suunatud juba karistatud inimestele, kriminaalhooldusalustele, vanglast vabanenutele, et aidata neil lõimuda ühiskonnaga. Mittetulundussektor on riigile toeks eelkõige teenuste pakkujatena, seda nii kuriteoennetuse kui ka mitmete muude valdkondade osas, kuna mitmeid teenuseid, mida saab riik mittetulundussektorilt osta, ei olegi mõtet riigisüsteemi alt pakkuda.

Üksikisikud on kõige aktiivsemad kuriteoennetuses kaasalööjad läbi naabrivalve liikumise ja oma kodukohas naabrivalve sektorite ja ka naabrivalve patrullide loomise. Samas on inimesi, kes ei ole ühiselt organiseerunud, et turvalisust tõsta, vaid kes konkreetsetes kuriteoepisoodides kaaskodanikke aitavad- kas siis püüavad kinni röövleid, vargaid või aitavad ohvreid, samuti teatavad kuriteo toimepanemisest aktiivselt politseile. Need inimesed individuaalselt näitavad üles kodanikujulgust, mille eest alates 2004.a antakse välja ka kodanikujulguse aumärki, et taolisi vapraid ja julgeid kodanikke tunnustada.

Infoks veel:

Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit