Kriminaalpoliitika

E.g., 31.08.2016
E.g., 31.08.2016
13.07.2016

Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalikkuseni jõudev sündmus on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine. Eesti on projektikonkursil (European Crime Prevention Award, ehk ECPA) pjedestaalile valitud kahel korral. Oleme saanud tunnustust innovaatilisuse eest aastal 2012 veebipolitsei ja aastal 2010 eakatele mõeldud vabatahtliku häirenuputeenuse projekti eest.

Käesoleval aastal korraldab üritust EL eesistujariik Slovakkia, kes on konkursiteemaks valinud eakate vastu suunatud kuritegude ennetamise. Kolm parimat projekti tehakse teatavaks 14.-15. detsembril toimuval konverentsil Bratislavas: võitja saab 10 000 eurot ning kõige paljulubavam ja kõige innovaatilisem projekt saavad mõlemad 5000 eurot.

Eesti konkursile esitatav projekt valitakse välja oktoobrikuus. Riigisisesel konkursil osalemiseks tuleb projekti teostajal teema oma nägemuses avada, arvestades konkursi üldtingimustega.

Konkursile esitatav projekt peab:

  • olema suunatud kuritegude ja kuriteohirmu ennetamisele ja/või vähendamisele. Lisaks on projekti kirjeldamisel oluline ära näidata, kuidas projekt vähendab kuritegevust või suurendab turvalisust, samuti, kuidas on projekt tõstnud elanike teadlikkust ennetustegevusest ning millised on valitud sihtgrupile suunatud ennetustegevuse tulemused ja millist mõju nad valitud sihtgrupile on avaldanud;
  • olema hinnatud ja olema saavutanud vähemalt osa eesmärkidest;
  • olema niipalju kui võimalik innovatiivne ja sisaldama uusi kuriteoennetuslikke töömeetodeid või lähenemisi;
  • põhinema eri partnerite koostööl niipalju kui võimalik;
  • olema kasutatav teistes riikides.

Samuti, projektikirjeldus peab:

  • sisaldama ülevaadet projekti maksumuse, sh rahastamise allika kohta;
  • sisaldama ülevaadet projekti elluviimise protsessidest, elluviijatest ja neile vajalikest materjalidest ning vastavatest asukoha viidetest.

Projekt tuleb esitada hiljemalt 3.10.2016 alljärgneval vormil (inglise keeles) Justiitsministeeriumisse, meilile anu.leps@just.ee. Täiendavate küsimuste korral palume ühendust võtta Anu Lepsiga.

Eesti nominent valitakse välja õigus-, sotsiaal- ja teiste asjakohaste valdkondade esindajatest koosnevas töörühmas. Projekti esitab Justiitsministeerium hiljemalt 14.10.2015 valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku esindajad Slovakkiast, Hollandist, Eestist ja Maltalt.

Eesti nominendi esindajatel on võimalus osaleda konverentsil ja auhinnagalal. Lisaks enda projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Varasemate aastate projektide ja konverentside kohta leiate infot siit. 

Euroopa Liidus jagatakse parima kuriteoennetuse projekti auhinda aastast 1997. Enim auhindu on läbi aastate võitnud Taani (4), teisel kohal on Ühendkuningriik (3), Rootsi (3), Holland (3) ja kolmandal Belgia kahe võiduga. Eelmiste aastate võitjaprojektid leiab Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku kodulehelt eucpn.org, otsides otsisõnaga ECPA.

 

09.03.2016

Tänase riigi kriminaalpoliitika ettekandes riigikogule rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu, et  kriminaalpoliitika eriti tähtsaks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes.

„Mitte ausad inimesed ei pea avalikkuses tundma hirmu, vaid ühiskonnale ohtlikud paadunud kurjategijad peavad kartma. Korduv ohtliku kuriteo sooritamine peab olema kriminaalpoliitikas eriline oht, mida tõrjuda. Tartu kaubahalli juures toimunud juhtum naitab, et just paadunud kurjategijad on oma käitumises ohtlikumad ja ülbemad. See ülbus peab riigi poolt olema tugevalt tõrjutud. Ma tunnustan vaprat pereisa, kes kutsus kurjategijaid söakalt korrale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   

2015. aastal vabanes vanglast ligi 2000 inimest. Nendest ligi 70% vabanesid ilma igasuguse järelevalveta, mis tähendab, et tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on nende puhul suur. „Me teame väga hästi, et mida sujuvam on vanglast vabanemise protsess, seda turvalisem see on ühiskonna jaoks. Selge on see, et järelevalve  saanud inimesed panevad kuritegusid tunduvalt vähem toime. See on väga ühene ja loogiline,“ lausus Reinsalu.

Ministri sõnul on ohtlike ja retsidiivsete kurjategijate puhul on sobivam meede karistusjärgne käitumiskontroll, mille puhul karistus kantakse vanglas lõpuni ning siis jätkub kriminaalhooldus ka peale vangistust.

„Turvalise vanglast vabanemise protsessi kõrval mõjutab retsidiivsusnäitajaid ka vangistuse sisu. Seaduse järgi on vangidel  töökohustus, kuid seda rakendatakse hetkel veel liiga vähe,“ rõhutas minister.

Korduvkuritegevuse vähendamisel on Reinsalu hinnangul oluline ka välisriigi kodakondsusega kuritegusid toime pannud isikute tõhus riigist väljasaatmine.  Selleks kavatseb justiitsministeerium välja töötada ruumilise eripreventsiooni programmi,  et saavutada tõhusam korduvkuritegevuse vähendamine läbi lisakaristusena isikute riigist väljasaatmise.

Reinsalu peab oluliseks, et teatud üldohtlike kurjategijate nagu terroristide, sarivägistajate või pedofiilide puhul oleks olemas põhiseaduspärane võimalus ka karistuse tavapiire ületavaks kinnipidamiseks, et kaitsta ühiskonda.

Justiitsministri sõnul peab kriminaalmenetluses olema keskmes kuriteoohvri vaade ja seejuures on oluline jõuda muutusteni süüteomenetluse läbiviija hoiakutes ja väärtustes. „Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka tagada parema turvatunde ja usalduse riigi vastu. Menetleja peaks küsima, kas kannatanu kohtlemine toimub viisil, kuidas me ootame, et meid või meie lähedasi koheldaks, kui me oleme hädas,“ rääkis Reinsalu. 

„Ei tohi olla olukorda, kus vägistamisohver pöördub politseisse ning saab seal manitsetud vigade eest, mis ta sellisesse olukorda panid. Ei tohi olla nii, et me kannatanuid isegi ei teavita kohtuistungi ajast, kus temaga seotud kuritegu arutatakse. Ei saa olla ka nii, et me ei mõtle, mis saab edasi, kui vägivaldne mees oma pere juurde naaseb – isegi siis, kui ohver seda ise aktsepteerib,“ rõhutas minister. 

Ohvrite direktiivi üks olulisemaid põhimõtteid, mille täitmisele Eesti seadusemuudatused kaasa aitavad, puudutab kannatanu informeerimise ja selgitamise kohustusi. Ohvritele tuleb selgitada kõike arusaadavalt. Oluline on ka kannatanu individuaalsete vajaduste arvesse võtmine – see aitab selgusele jõuda, kuidas on võimalik aidata just seda inimest.

Lisaks eelnevale andis justiitsminister oma kõnes ülevaate 2015. aasta kriminaalstatistikast. 

09.03.2016

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval narkokriminaalpoliitika konverentsil, et alaealiste narkosõltlaste puhul tuleb väärteotrahvide asemel rohkem kasutada alternatiivkaristusi ja teraapiat. Samal ajal tuleb aga karmimalt karistada ohtlike narkootikumide, eriti fentanüüli valmistamise ja levitamise eest.

„Kolmandik Eesti vanglates olevatest kinnipeetavatest on sõltlased või pannud toime narkokuriteo. See tähendab, et kõige suurem institusioon, kes sõltlastega tegeleb, on vanglasüsteem. Vanglas saavad sõltlased ravi ja ei jää tähelepanuta. Probleem on aga selles, mis saab siis, kui inimene on uuesti vabaduses. Ta jääb üksi ja see on risk nii ühiskonnale kui sõltlasele endale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes.

Selle probleemi lahendamiseks tuleb ministri sõnul senisest enam tähelepanu pöörata vanglast vabanenud sõltlaste edasisele ravile ning sellele, et praegu killustunud süsteem oleks rohkem integreeritud. Seejuures tuleb eriliselt keskenduda alaealiste ja noorte sõltlastega tegelemisele ning neid mõjutada alternatiivkaristusena ravile suunamisele.

„Tahame eriti alaealiste puhul teod fikseerida, et noor mõistaks oma teo tagajärgi ja suunata nad teraapiaprogrammi, et noortele inimestele jõuaks tugevalt kohale sõnum, et narkootikumid ei ole ohutu asi,“ rõhutas Reinsalu.

Teise olulise teemana tõi justiitsminister välja, et riigi karistuspoliitika peab adresseerima täpsemalt narkopoliitika riske ja võitluse kangete narkootikumidega, eriti fentanüüliga. „Karistuspoliitika tööriistakastis on õiguslikud võimalused kangete narkootikumidega võitlemiseks olemas, prokuratuur peab seda sisustama, “ lisas ta.

Kolmandaks tõi minister välja selle, et lahjade narkootikumide legaliseerimine Eestis ei ole mõeldav. „Minu selge seisukoht on see, et narkootikumide pruukimine ja müümine ei ole mingisugune põhiõigus ja olukorras, kus meil on narkoprobleem nii tõsine, ei tohi anda vastakaid signaale,“ märkis Reinsalu.

7.-8. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Uimastid, kuritegu ja karistus – kuhu tõmmata piirid?". Konverentsi eesmärk on avardada osalejate vaadet uimastipoliitika küsimustele. Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil esinevad Eesti ja välisriikide tuntud ja tunnustatud eksperdid, kelle seas on nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka valdkonna professionaale.

Konverentsi avas justiitsminister Urmas Reinsalu sõnavõtt. Rahvusvahelise uimastikontrollisüsteemi minevikust ja tulevikust räägib konverentsil prof David Bewley-Taylor Swansea ülikoolist (Suurbritannia). Tõenduspõhisest uimastipoliitikast ja taastumise toetamisest teeb ülevaate prof John Strang King’s College Londonist (Suurbritannia). Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse esindaja Brendan Hugesi ettekanne on teemal uimasteid puudutav karistusseadusandlus Euroopas. Hulli ülikooli prof Richard Hammersley ettekanne räägib uimastitega seotud sõltvusest, kus ta on lubanud täpsemalt selgitada, miks osadest inimestest saavad uimastite tarvitamise järgselt sõltlased ja osadest ei saa. Esimesel päeval on kavas veel ka Šveitsi, Taani, Norra ja Portugali uimastipoliitika ning sõltuvuskäitumiste sekkumiste tutvustused.

Konverentsi teisel päeval jätkuvad erinevate riikide kogemuste tutvustused, kus sõna saavad nii Saksamaa, Hollandi, Rootsi kui ka Taani vastava valdkonna spetsialistid. Päeva teises pooles on fookuses uimastisõltuvusega seotud probleemid Eestis ning ettekannetega esinevad nii uimastisõltastega tegelejad kui uuringute läbiviijad. Konverentsi lõpetab debatt uimastipoliitika valikutest, kus osalevad Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Põhja Ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, Riigikogu liige Vilja Toomast ja ökonomist Hardo Pajula.

Konverents toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29) auditooriumis Maximum (A-002).

Konverentsi päevakava leiab siit.

Konverents toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon” raames.

09.03.2016

Justiitsministri ja siseministri kohtumisel kinnitasid Urmas Reinsalu ja Hanno Pevkur alanud aasta prioriteedid kuritegevusvastases võitluses. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on sel aastal prioriteetseteks suundadeks kuritegevuse vastases võitluses alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Eesmärk on tagada ka alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastaste kuritegude kiire kohtueelne menetlus. Samuti on prioriteetideks perevägivald, raske korruptsioon, organiseeritud narkokuritegevus, suure kahjuga majanduskuritegevus ja inimkaubandus.

Sellest suunisest juhinduvad nii politsei kui prokuratuur oma menetlusressursi planeerimisel. Reinsalu rõhutas, et sel aastal rakenduvad ka ohvrite kaitseks mõeldud seadusemuudatused. 

Ministrite sõnul on nii politsei kui prokuratuur eelmisel aastal teinud head tööd ja prioriteedid saavad jääda sarnaseks juba kokkulepituga. 

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb tõhustada valmisolekut ebaseaduslikuks sisserändeks. „Peame olema valmis selleks, et Eesti piirile võib jõuda palju varjupaigataotlejaid. Ebaseadusliku sisserände puhul on Eesti küll valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse jõuda Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse. Lähiaastatel on oluline rajada eesti välispiirile täiendavad tehnilised rajatised, et tagada Euroopa Liidu välispiiri valvamine. See hõlmab nii piiririba ja piirirajatiste väljaehitamist kui ka valveseadmete paigaldamist piirile,“ lausus Pevkur.

Ministrid vaatavad koos politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri juhtkondadega kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel üle valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.

04.03.2016

Õiguskantslri kantselei ootab nominente auhinnale „Lastega ja lastele“. Tunnustamist väärivad lapsed, noored, täiskasvanud, ettevõtmised ja ühendused, kes on värskete algatuste või pikaajalise tegevusega oluliselt panustanud laste ja noorte heaolusse.

Tunnustust jagatakse viies kategoorias: „Lapse suur tegu“, „Aasta pere“, „Aasta tegu“, „Muutuste looja“ ja „Elutöö preemia“. Nominente saab esitada õiguskantsleri kodulehe kaudu 15. aprillini. Laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on Eestis rõõmustavalt palju neid, kes teevad laste ja noorte heaks märksa rohkem, kui neilt oodatakse või nõutakse. „Paraku jäävad need inimesed tihti laiemale üldsusele tundmatuks. Tunnustades saame laste ja noorte heale käekäigule pühendunud inimesi eriliselt esile tõsta. Teame ju, et mõnikord ei jõua õiglane tänu vahetult pärale. Seda enam peab ühiskond tervikuna märkama ja tunnustama neid, kes tänu ootamatagi hoolivad,“ rõhutas õiguskantsler. 

MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuhi Triin Lumi sõnul kutsutakse selle auhinnaga inimesi üles märkama neid, kes on omakasupüüdmatult märganud abivajajaid. „Erilised inimesed on need, kes näevad asju, mida teised ei märka. Kui pole märkamist, ei saa ka olla muutusi. Soovime, et märkamine ja hoolimine oleksid kõigile loomupärased. Tunnustusauhinnaga tahame esile tuua inimesi, kes pole jätnud märkamist homseks,“ ütles Lumi.

Tunamullu esmakordselt välja antud tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on kuus laste heaolu väärtustavat organisatsiooni: MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond ja Õiguskantsleri Kantselei.

Tunnustuse "Lastele ja lastega" 2015. aasta laureaadid: 

Lapse suur tegu – Annabel Talts

Elutöö preemia ning laste ja noorte lemmik – dr Adik Levin

Muutuste looja – Irene Peterson  

Aasta pere– perekond Kivisild

Aasta tegu – MTÜ Peaasjad

Eripreemia – Ilon Wikland

Tunnustuse "Lastele ja lastega" 2014. aasta laureaadid:

Lapse suur tegu – Jaagup Hinn

Elutöö preemia – Leelo Tungal

Muutuste looja – Maire Riis

Aasta pere – Perekond Mikk

Aasta tegu – Liilia Mänd

Laste ja noorte lemmik – lugemiskoer Susi ja Maarja Tali

 

 

 

03.02.2016

Eelmisel aastal registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, esialgsetel andmetel hukkus vägivalla tagajärjel 40 inimest.

„Tapetud inimesi oli eelmisel aastal kümme korda vähem kui taasiseseisvumisaja algusaastatel ja kahe võrra vähem kui üle-eelmisel aastal. Vaatamata sellele on see number per capita kaks korda suurem kui näiteks Soomes ja sellega ei tohi leppida. Meie eesmärk on, et tapetud inimeste hulk langeks ka Eestis vähemalt sama madalale tasemele kui põhjanaabritel. Samuti on oluline rõhutada, et riik võtab sel aastal kuritegevuse vähendamiseks erilise luubi alla paadunud ja ühiskonnaohtlike kurjategijatega tegelemise,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kokku registreeriti 2015. aastal 32 575 kuritegu. „Üldine kuritegevuse langus on suures osas seletatav eelmise aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni. Samas on näha, et kuigi kuritegude arvelt on suurenenud varavastaste väärtegude arv, on üldises pildis on varavastaseid süütegusid 2015. aastal siiski vähem toime pandud kui aasta varem. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 31 382, neist 14 966 kuritegu. Aasta varem oli see number 32 325, millest 20 179 kuritegu,“ selgitas justiitsminister.

Mõnevõrra tõusis registreeritud vägivallakuritegude arv 7489 pealt 7889 peale. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2015. aastal 2,3% Eesti elanikest. Politseid teavitas enda sõnul 40% ohvritest.

Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas 10%. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10% kõigist kuritegudest ja 38% kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. Ohvritest 82% on naised ja 16% mehed.

„Siinjuures on aga oluline tähele panna seda, et kasvanud numbrid ei pruugi ilmtingimata tähendada, et perevägivalda varasemast rohkem toime pannakse, vaid hoopis seda, et järjest rohkem jõuavad sellised juhtumid politseini ja ei jää enam ainult koduseinte vahele,“ ütles justiitsminister.

Joobes juhtimise süütegusid registreeriti ligi 300 võrra vähem kui tunamullu. Selliseid kuritegusid ja väärtegusid registreeriti kokku 6452.

Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal (27%), Läänemaal (25%) ja Ida-Virumaal (21%). Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk. Kui 2014. aastal lahendati 52% registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63%. Välja tuleb tuua, et mõlemad näitajad on suuresti seotud karistusseadustiku revisjoniga tehtud muudatustega.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et edukaks võib seda pidada võitluses organiseeritud kuritegevusega, tõusnud on ka kohtulahendite hulk rasketes majanduskuritegudes ning konfiskeeritud kriminaaltulu. Rahul võib Perlingu sõnul olla ka lastega seotud kuritegude lahendamise ajaga, kuid arenguruumi on uurimiste vältel laste erikohtlemisega. “Üks töösuund, mille oleme ette võtnud, on kriminaalmenetluste tõhusamaks ja inimesekesksemaks muutmine. Usun, et riik peab senisest enam keskenduma kannatanute ja tunnistajate õiguste eest seismisele,” rõhutas Perling.​

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul kohandas politsei lõppenud aastal oma tööd vastavalt uutele väljakutsetele, mis on seotud rändekriisi ning muutustega majanduskuritegevuses. „Eelmise aasta lõpus lõime ettevõtlus- ja majanduskeskkonda kõige enam mõjutavate kuritegude uurimiseks keskse üksuse ning tugeva kompetentsiga küberkuritevuse uurimise büroo. Samuti jälgime suure tähelepanuga rändeolukorda, et olla valmis tõkestama ja uurima kuritegusid, mis on seotud inimeste ebaseadusliku Eestisse toomisega," rääkis Vaher.

Kogukondi kõige enam mõjutavatest kuritegudest oli politsei peatähelepanu all perevägivald. „Eestis on tuhandeid n.ö riskiperesid, kus korduvad nii vägivallateated kui ka muud õigusrikkumisted. Murettekitav on see, et Eestis on üle kahe tuhande lapse, kes kasvavad üles vägivaldses õhkkonnas. Paraku näitab politsei praktika, et katkistest kodudest pärit lapsed langevad ise suurema tõenäosusega kuritegude ohvriks või asuvad täiskasvanuna ise kuritegelikule teele,“ ütles Vaher.

Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda siin: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/baromeeter

03.02.2016

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu tutvustusel, et peame kuulutama sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.

„Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel.

„Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%).

Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“

Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest.

Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust.

Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu.

„Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi.

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada.

Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel.

Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses. 

29.01.2016

Süüteoennetuse nõukogu toetas eile toimunud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest. See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele.

„Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ selgitas probleemi justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm.

Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. „Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.“

Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist.

Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab.

Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.

Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas.

Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht.

11.12.2015

Novembriga 2015 lõppeb Politsei- ja Piirivalveameti eestveetud EL ISEC fondist kaasrahastatud rahvusvaheline projekt HOME/2012/ISEC/AG/4000004321 ,,Süütegude ennetusmeetodite arendamine ning uute kasutuselevõtt läbi turvalise elukeskkonna, sh teede ja tänavate kujundamise ja planeerimise’’, mille käigus koolitati projekti partnerriikide (Eesti, Läti, Leedu, Soome) spetsialiste, sh politseinikke omandama turvalise planeerimise ja keskkonnakujunduse põhimõtteid. Spetsialistid läbisid koolitusmoodulid ja koostasid praktilisi projekte, kogemusi vahetati konverentsidel ja projekti lõpus valmisid juhendmaterjalid, mis on hetkel elektrooniliselt kättesaadavad siit: https://www.politsei.ee/dotAsset/490580.pdf. „Juhendist leiab soovitusi nii uusarenduste kui ka selle kohta, kuidas juba olemasolevaid maju ja piirkondi turvalisemaks muuta," ütles PPA projektijuht Tarmo Viikmaa ning lisas, et juba järgmisel nädalal on see info saadaval ka politsei koduleheküljel.

Turvalisuse kavandamise põhimõtteid saab rakendada ka olemasoleva linnaruumi parandamiseks. „Kesksel kohal on nähtavus - näiteks eramaja, mis on ümbritsetud kõrge tara või hekiga, on pättide vaatepunktist ideaalne, sest keegi ei näe nende tegutsemist. Ja kui jutt juba hekile läks - okkalistest taimedest koosnev hekk vähendab samuti kurjategijate huvi sellest üle ronida," lisas Viikmaa. Samuti on äärmiselt tähtis ka läbimõeldud valgustus, juurdepääsuteed, korralikud lukud ja uksed-aknad ning naabrite omavaheline suhtlemine. „Kui tuua näiteid edulugudest, siis Hollandis langes kuritegevus kuni 95 protsenti piirkondades, mis olid ehitatud turvalise linnaplaneerimise põhimõtteid silmas pidades," ütles Tarmo Viikmaa PPA arendusosakonnast.

Mis puudutab projekti käegakatsutavaid tulemusi ning selle tulevikku, siis turvalise linnaplaneerimise teema on nüüd esindatud Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži õppeprogrammis. Lisaks korraldatakse turvalise linnaplaneerimise põhitõdesid tutvustavaid koolitusi, mõned neist toimusid sügisel 2015, kuid plaanis on nendega jätkata ka 2016. aastal. Need on mõeldud politseiametnikele ning teistele kinnisvara arendamise ja haldamisega kokku puutuvatele inimestele. Samuti on plaanis juurutada Eestis turvalise hoone märgist.

Projekt HOME/2012/ISEC/AG/4000004321 ,,Süütegude ennetusmeetodite arendamine ning uute kasutuselevõtt läbi turvalise elukeskkonna, sh teede ja tänavate kujundamise ja planeerimise’’


’’Kaasrahastatud Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist’’

25.11.2015

Justiitsminister andis eile üle auhinnad parimatele kriminoloogialastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord teraapiavõimalusi vanglates, lähisuhte- ning seksuaalvägivalla teemasid.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Brit Tammiste sõnul on üliõpilastööde võistlus igal aastal uudseid ja mitmekesiseid ideid pakkuv ning võimaldab edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. Sel aastal laekus ka rekordarv töid – kokku hinnati 24 tööd väga erinevatelt erialadelt ja mitmetest ülikoolidest.

„Veel mitmekesisem oli aga töödes käsitletud teemade ring. Näiteks olid konkursil esitatud tööd keskendunud  alaealiste õigusrikkujate, karistusõiguse, karistuste alternatiivide, vangistus- ning kinnipidamise regulatsiooni, kriminaalmenetluse analüüsi, kognitiivse neuroteaduse ning õigusmõistmise seoste uurimise jt teemadele. Taaskord on üsna mitu tööd pühendunud pere-, lähisuhte ning seksuaalvägivalla temaatikale,“ lisas Tammiste.

1000-eurose preemiaga auhinnati Malle Luige doktoritööd „Music Therapy in Prison. Group Music Therapy Program: Developing Emotional Skills“. 750-eurose preemia said kaks üliõpilastööd: Kaspar Oja magistritöö „Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis“ ning Monika Vändra magistritöö „Seksuaalvägivalla ohvrite esmase psühholoogilise nõustamise juhendi koostamine“. 500-eurose preemiaga auhinnati Reilika Saksi bakalaureusetööd „Eesti kanepikasvatajate uuring“.

Aukirjaga märgiti ära Risto Jaaganti magistritöö „Kultuuri ja ühiskondlike tavade mõju Jaapani kriminaalõigussüsteemile“, Kristo Adossoni magistritöö „Üldine kurjategija kinnipidamisõigus“ Marika Boguni magistritöö „Juriidilise isiku karistamise eesmärgid ja nende realiseerumist tagavad meetmed“.

Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Selle aasta peapreemia läks Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi omandanule. Teised preemia saanud ja aukirja saanud tööde autorid olid tööd kaitsnud Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad.

Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud siin

24.11.2015

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna 11 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit.


2015. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Taavi Allikut, Vladimir Krasnovi, Gert Miltopit, Nikolai Kondratovit, Aile Tammistut, Kevin Uket, Ragne Kuusemäed, Valerija Musakkot, Emma Sventerit, 10-aastast Jelizavetat ja 9-aastast Ruslani. Lisaks andis justiitsminister kahele inimesele tänukirjad vapratele tegudele kaasa aitamise eest.


„Julgus kuriteo nägemisel pead mitte kõrvale pöörata ja sekkuda ei ole igapäevane ning selliste inimeste tegusid tuleb tunnustada. Sellel aastal väärib erilist äramärkimist see, et aumärgi saajate hulgas on mitu väga noort inimest – kolm alla 18-aastast tüdrukut ja noorimad lausa 9-aastane poiss ja 10-aastane tüdruk. See näitab, et vapper olemiseks ei pea ilmtingimata olema suur ja tugev,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärkide üleandmisel.

Riigi peaprokurör Lavly Perling tänas aumärgi saanuid õiguskaitseasutuste nimel ja julgustas tunnustuse saanuid oma lugusid edasi rääkima. „Meil kõigil on teilt midagi õppida. Teie vaprad teod julgustavad märkama ja hoolima,“ sõnas Perling.


Kaks aumärgi saajat aitasid rasketesse liiklusõnnetustesse sattunud inimesi. Üks märgi saajatest pidas kinni 13-aastaselt tüdrukult mobiili röövinud mehe. Kolm tüdrukut nägid pealt peksmist, helistasid politseisse ja aitasid politseil sündmuskohale jõuda. Tänu 10-aastasele tüdrukule ja 9-aastasele poisile pidas politsei kinni korterivarga. Üks noormees peatas peksmise ja noarünnaku ning aitas politseil ründajad kinni pidada ja sündmust filmides vajalikku tõendusmaterjali hankida. Üks naine ajas laiali 14-aastast poissi peksnud ja röövida üritanud noortekamba ning aitas kannatanut politsei saabumiseni. Üks aumärgi saanud meestest aitas kahel korral väikest poissi, kelle ema oli üksi jätnud ja hoidis mõlemal korral ära selle, et lapsega rasket õnnetust ei juhtunud.


Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.

                                                                                            

Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist, kust on leitavad ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood.

18.11.2015

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest.

Pilt videost, kus lapsed näevad uudist väärkohtlejatest

Seoses laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päevaga avaldatakse täna üle Euroopa ennetusvideo, mida näidatakse tänasest kuni 22. novembrini ka Just Filmi laste õiguste eriprogrammi filmide ees. Video on loonud Euroopa Nõukogu ning eesti keelde on see tõlgitud ja helindatud justiitsministeeriumi eestvedamisel. Ennetusvideo on edaspidi kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel ning ministeeriumiga seotud sotsiaalmeediavõrgustikes.

JustFilmi laste õiguste eriprogramm tähistab sel aastal juubelit – viie aasta täitumist. 22. novembrini linastuva eriprogrammi filmide kava ja arutelude aegadega saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel ja Just Filmikodulehel. Info on leitav ka festivali infopunktidest, lasteombudsmani ja Lastekaitse Liidu kodulehtedelt.

Sel aastal on lapse õiguste filmiprogrammi alapealkiri „Ausalt ja avatult“. Väärkohtlemine, seksuaalkuriteod, stereotüübid, soorollid, erivajadusest tingitud tõrjutus, seksuaalsed eneseotsingud, üksindus, vaesus, alandus. Keeruliste küsimuste kõrval näeb filmides laste ja vanemate imetlusväärselt sooje ja usalduslikke suhteid ning elu helgemat poolt.

Eriprogrammis on neli tõsielufilmi ja seitse mängufilmi Austraalia, Belgia, Hollandi, Ukraina, Venemaa, Šveitsi, Rootsi, USA ja Filipiinide laste ja noorte elust. Programmist leiab enda jaoks huvitavat nii laps, noor kui täiskasvanu.

Valitud filmide linastustele järgnevad arutelud, kus kinosaali või eraldi festivali pop-up klubisse Stalker palutud eksperdid ja tunnustatud inimesed lahkavad nähtut koos vaatajatega.

Lapse õiguste eriprogrammi koostasid Just Filmi, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu ning lasteombudsmani esindajad.

Ühtlasi on 18. novembril tegemist lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaistva Lanzarote konventsiooni jõustumise aastapäevaga. Eesti on konventsiooni allkirjastanud 2008. aastal ning teeb ettevalmistusi konventsiooni ratifitseerimiseks lähiajal.

Rohkem infot rahvusvahelise laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva kohta saab Euroopa Nõukogukodulehelt

05.10.2015

Oktoobrist algas Sotsiaalministeeriumi teavituskampaania „Kui välisriiki, siis targalt!", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust välismaal töötamise riskidest ja töövahendajate kohustustest töö pakkumisel. Töövahendusfirmal on keelatud võtta tasu töövahendusega seotud tegevuste eest, näiteks vabade töökohtade kohta info avaldamise, elamis- ja töötingimustest teavitamise, lennupiletite broneerimise jms eest.

Töövahendaja võib töövahenduse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt ettevõtjalt. Kampaaniale eelnenud küsitluse kohaselt ei teadnud seda, et töövahendus peab olema inimese jaoks tasuta, ligikaudu kaks kolmandikku küsitletutest.

„Teada on üksjagu juhuseid, kus vahendajate kaudu välismaal töö leidnud inimesed on puudulike teadmiste tõttu sattunud pettuste ohvriks. Probleemide ennetamiseks on oluline tunda oma õigusi ja koguda piisavalt infot sihtriigi seadusandluse, sealhulgas seal töötamise reeglite kohta. Tööleminekut kavandades tuleb otsida usaldusväärsetest allikatest lisainfot ning enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist lugeda leping põhjalikult läbi," selgitas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina.

Välismaale tööle minnes loodetakse enamasti saada paremat palka ning selle nimel ollakse valmis võtma ebamõistlikke riske. Näiteks on inimesed valmis maksma vahendajatele töö saamise eest raha ning sõitma kohale veel enne, kui tööleping allkirjastatud. Aastate jooksul on ilmsiks tulnud hulk tööalase ärakasutamise juhtumeid, kus töötasu on välismaal töötajale makstud kas osaliselt või jäetud üldse maksmata või on töölevõtmise eest küsitud ebaseaduslikku tasu.

Kokku on puututud aga näiteks ka vägivalla ja ähvarduste, dokumentide äravõtmise, liikumisvabaduse piiramise ja puhkusevõimaluste eiramisega. Sageli algavad probleemid juba Eestis, kus värbamise käigus lubatakse tööotsijale tegelikkusele mittevastavaid töötingimusi. Statistikaameti andmete järgi rändas aastatel 2012 ja 2013 Eestist välja üle kuue tuhande inimese aastas, möödunud aastal see arv langes ja lahkujaid oli veidi alla viie tuhande.

2013. aasta EMORi uuringu kohaselt on 51 600 tööealisel inimesel Eestis kindel soov välismaal töötada ning nad on teinud selleks ettevalmistusi. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks jõuavad "Kui välisriiki, siis targalt!" kampaania raames avalikkuse ette teleklipid, korraldatakse vastavasisulisi infopäevi maakondades, sealhulgas koolides ja jagatakse infot interneti vahendusel.

Vaata lisaks videoklippe: 

https://youtu.be/vMBdcAo9FF0

 

https://youtu.be/EQBHtFmVEEs

 

https://youtu.be/DJhzqwLwJOU

 

03.09.2015

Siseministeerium kuulutas välja kogukondliku turvalisuse 2015. aasta suur- ja üleriigiliste projektide toetusvooru, mille eesmärgiks on toetada turvalise elukeskkonna loomisse panustavaid vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi. Lisaks korraldavad maavalitsused Siseministeeriumi toel väikeprojektide maakondliku voorud.

Hanno Pevkuri sõnul on turvalisuse loomisse panustavatele vabaühenduste ja rühmade suur- ja üleriigilistele projektidele riigieelarvest toetuse andmise eesmärgiks arendada turvalise elukeskkonna loomisse panustavaid võrgustikke, suurendada vastavate ühenduste vahelist koostööd ning tõsta vabaühenduste võimekust. „Antud projektidega soovime edendada kohaliku ja maakonna tasandi tegijate koostööd ja tõsta eelkõige kohalike kogukondade võimekust turvalise elukeskkonna tagamiseks,’’ lausus minister.

Üleriigilise või suurprojekti toetuse taotlejaks võib olla mittetulundusühing või sihtasutus, mis oma eesmärgist lähtuvalt panustab turvalise elukeskkonna kujundamisse, sealhulgas linnaasumi- ja külaselts, korteriühistu, abipolitseinikke ühendav mittetulundusühing, naabrivalve tegevust edendav mittetulundusühing, vabatahtlikke päästjaid ühendav mittetulundusühing, samuti vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid ühendav mittetulundusühing ning nende liidud, vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse üksus või nende liidud.

Toetusvooru abil rahastatakse organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks korraldatavaid konverentse ja seminare, vabaühenduste ja vabatahtlike võimekuse tõstmiseks korraldatavaid koolitusi, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatavat inventari, elukeskkonda turvalisemaks muutvaid investeeringud ja välisfondidest, sh Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014 – 2020 toetuse omafinantseeringu osalise või täieliku katmisega seotud kulusid.

Toetuse saaja peab taotluses kavandatud tegevused ellu viima toetuse lepingus sätestatud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.08.2016.

Üleriigilise või suurprojekti taotlusi saab esitada  7–27. septembrini aadressile vabatahtlikud@siseministeerium.ee märksõnaga „Kogukondliku turvalisuse üleriigiliste ja suurprojektide toetusvoor“. Maakondliku toetusvooru taotlused tuleb esitada asukoha maavalitsusse.


Toetusvooru maht on ligi 400 000 eurot ning toetamisotsused langetatakse oktoobri lõpuks.

Rohkem infot toetusvoorude kohta leiab siseministeeriumi kodulehelt https://www.siseministeerium.ee/et/stak/toetusvoorud2015

Lisainfo:

Eimar Veldre

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik
eimar.veldre@siseministeerium.ee

tel 612 5153, mob 59 022 111

Lehed