Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Vägivallatsejate kohtlemine vanglas ja kriminaalhoolduses

PrintPDF Jaga

Meede 4.2. Vägivallatsejate kohtlemine vangla- ja kriminaalhooldussüsteemis

Kuna vanglasse ja kriminaalhoolduse alla sattunud seksuaalvägivalla ja perevägivalla toimepanijad erinevad riskitaseme, käitumismustri ja sotsiaalse tausta poolest väga palju, tuleb pakkuda selliseid programme, mis vastavad sihtrühma vajadusele ja rehabiliteerivad suurima tõenäosusega. Peab soodustama vanglate ja ohvreid abistavate asutuste koostööd, kui ohvril on seda vaja. Programmide tõhus elluviimine ning ravi ja nõustamine vanglas ja kriminaal­hoolduses aitavad vältida vägivallast tingitud märksa suuremaid kulusid, mis tekivad korduvate süütegude toimepanemise tõttu. Tuleb kaaluda kriminaal­hooldusprogrammide kättesaadavaks tegemist ka laiemale sihtrühmale.

Vangla ja kriminaalhoolduse peamine eesmärk vägivallatsejatega tehtavas töös on toetada neid kuritegelikust käitumisest loobumisel. Selleks tuleb riskipõhise lähenemise kõrval pöörata senisest enam tähelepanu süüdimõistetu kriminogeensetele vajadustele, individu­aalsele klienditööle ja kuritegevusest irdumist soodustavatele teguritele.

Suure riskiga kriminaalhooldusaluste retsidiivsuse vähendamiseks tuleb koostada õigus­rikkuja kohtlemise, ametiasutuste koostöö ja infovahetuse mudel. Asutuste ja spetsialistide pidev infovahetus tagab uue kuriteo riskitegurite varasema ja objektiivsema tuvastamise, mis võimaldab olukorra kontrollimiseks sekkuda varem ja tõhusamalt. Koostööraamistikku on eelkõige kaasatud vangla, kriminaalhooldus, politsei, omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitse­töötajad ja ohvrit abistavad organisatsioonid.

 

Eesmärgi täitmiseks on planeeritud järgmised tegevused:

Tegevus 4.2.1. Alaealiste õigusrikkujate vanglasüsteemis kohtlemise arendamine

Tegevus 4.2.2. Vägivallakuritegude toimepanijate  vanglasüsteemis kohtlemise arendamine

Tegevus 4.2.3. Seksuaalkurjategijate vangistuse alternatiivina kompleksravi arendamine