Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval narkokriminaalpoliitika konverentsil, et alaealiste narkosõltlaste puhul tuleb väärteotrahvide asemel rohkem kasutada alternatiivkaristusi ja teraapiat. Samal ajal tuleb aga karmimalt karistada ohtlike narkootikumide, eriti fentanüüli valmistamise ja levitamise eest.
„Kolmandik Eesti vanglates olevatest kinnipeetavatest on sõltlased või pannud toime narkokuriteo. See tähendab, et kõige suurem institusioon, kes sõltlastega tegeleb, on vanglasüsteem. Vanglas saavad sõltlased ravi ja ei jää tähelepanuta. Probleem on aga selles, mis saab siis, kui inimene on uuesti vabaduses. Ta jääb üksi ja see on risk nii ühiskonnale kui sõltlasele endale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes.
Selle probleemi lahendamiseks tuleb ministri sõnul senisest enam tähelepanu pöörata vanglast vabanenud sõltlaste edasisele ravile ning sellele, et praegu killustunud süsteem oleks rohkem integreeritud. Seejuures tuleb eriliselt keskenduda alaealiste ja noorte sõltlastega tegelemisele ning neid mõjutada alternatiivkaristusena ravile suunamisele.
„Tahame eriti alaealiste puhul teod fikseerida, et noor mõistaks oma teo tagajärgi ja suunata nad teraapiaprogrammi, et noortele inimestele jõuaks tugevalt kohale sõnum, et narkootikumid ei ole ohutu asi,“ rõhutas Reinsalu.
Teise olulise teemana tõi justiitsminister välja, et riigi karistuspoliitika peab adresseerima täpsemalt narkopoliitika riske ja võitluse kangete narkootikumidega, eriti fentanüüliga. „Karistuspoliitika tööriistakastis on õiguslikud võimalused kangete narkootikumidega võitlemiseks olemas, prokuratuur peab seda sisustama, “ lisas ta.
Kolmandaks tõi minister välja selle, et lahjade narkootikumide legaliseerimine Eestis ei ole mõeldav. „Minu selge seisukoht on see, et narkootikumide pruukimine ja müümine ei ole mingisugune põhiõigus ja olukorras, kus meil on narkoprobleem nii tõsine, ei tohi anda vastakaid signaale,“ märkis Reinsalu.
7.-8. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Uimastid, kuritegu ja karistus – kuhu tõmmata piirid?". Konverentsi eesmärk on avardada osalejate vaadet uimastipoliitika küsimustele. Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil esinevad Eesti ja välisriikide tuntud ja tunnustatud eksperdid, kelle seas on nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka valdkonna professionaale.
Konverentsi avas justiitsminister Urmas Reinsalu sõnavõtt. Rahvusvahelise uimastikontrollisüsteemi minevikust ja tulevikust räägib konverentsil prof David Bewley-Taylor Swansea ülikoolist (Suurbritannia). Tõenduspõhisest uimastipoliitikast ja taastumise toetamisest teeb ülevaate prof John Strang King’s College Londonist (Suurbritannia). Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse esindaja Brendan Hugesi ettekanne on teemal uimasteid puudutav karistusseadusandlus Euroopas. Hulli ülikooli prof Richard Hammersley ettekanne räägib uimastitega seotud sõltvusest, kus ta on lubanud täpsemalt selgitada, miks osadest inimestest saavad uimastite tarvitamise järgselt sõltlased ja osadest ei saa. Esimesel päeval on kavas veel ka Šveitsi, Taani, Norra ja Portugali uimastipoliitika ning sõltuvuskäitumiste sekkumiste tutvustused.
Konverentsi teisel päeval jätkuvad erinevate riikide kogemuste tutvustused, kus sõna saavad nii Saksamaa, Hollandi, Rootsi kui ka Taani vastava valdkonna spetsialistid. Päeva teises pooles on fookuses uimastisõltuvusega seotud probleemid Eestis ning ettekannetega esinevad nii uimastisõltastega tegelejad kui uuringute läbiviijad. Konverentsi lõpetab debatt uimastipoliitika valikutest, kus osalevad Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Põhja Ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, Riigikogu liige Vilja Toomast ja ökonomist Hardo Pajula.
Konverents toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29) auditooriumis Maximum (A-002).
Konverentsi päevakava leiab siit.
Konverents toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon” raames.