2020. aasta lõpul oli Eesti vanglates ja arestimajades
1882 süüdimõistetut
473 vahistatut
11 väärteoaresti all olijat
Euroopa riikides keskmiselt on 100 000 elaniku kohta 125 kinnipeetavat
Vangide arv aasta lõpu seisuga
Vangide jaotus vanglates ja arestimajades 2020. aasta lõpul
Kõige enam vange oli Tartu vanglas
Kõige vähem vange oli Viru vanglas
ehk 113 isiku võrra
Praegu on vanglate täituvus
Vabade ja täidetud vanglakohtade arv 2018.–2020. aasta lõpu seisuga
Vangide jaotus kodakondsuse järgi 2020. aasta lõpul
2263 meest
97 naist
Vangidest olid Eesti kodanikud 68%, määratlemata kodakondsusega 24% ja Venemaa kodanikud 6%. Vanglates kasvab järjepidevalt Eesti kodanike osakaal(2010. aastal 60%; 2020. aastal 68%) ning väheneb määratlemata kodakondsusega isikute osakaal.
Vangide keskmine vanus 2020. aastal oli
See on viimased kümmekond aastat järjepidevalt pidevalt kasvanud; ühtlasi on vähenenud noorte ning tõusnud kõrgemas vanuses vangide osakaal.
Vangide vanuseline jaotus 2010., 2015. ja 2020. aasta lõpul
Vangistuste korduvus 2019. ja 2020. aasta lõpul vanglas viibinud isikutel (% vangidest)
vangidest kannab vangistust vähemalt teistkordselt.
Vangistuse korduvuse arvestamisel ei ole arvesse võetud ainult süüdimõistetuna vangistuse kandmist, vaid ka varasemaid vahistamisi ja areste.
Raskeima süüteo järgi kasvas 2020. aastal juba kolmandat aastat järjest
eest karistatute arv
(üldjuhul kehaline väärkohtlemine KarS § 121).
Vangide levinumad süüteod (raskeima § järgi)
Vangidele mõistetud karistuste pikkused
Mõistetud karistuse pikkus oli aastavahetusel vanglas viibinud süüdimõistetutel keskmiselt
Mõistetud karistuste mediaan oli 2 aastat ja 11 kuud.
2020. aasta lõpul viibis vanglas 5 alaealist.
Alaealiste vangide arv aasta lõpu seisuga
Vabanemise alused (süüdimõistetud ja vahistatud)
2020. aastal jooksul vabanes vanglatest ja arestimajadest
Kolm aastat järjest on kasvanudnende vangide osakaal, kes vabanevad osalise vangistuse ehk nn šokivangistuseära kandmise järel.
Vanglates suri