Retsidiivsus tähendab korduvkuritegevust, aga hoolimata lihtsast definitsioonist võidakse selle all mõista erinevaid asju. Antud juhul mõõdame retsidiivsust nende õigusrikkujate hulgas, kelle suhtes aastatel 2015–2018 kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes vabanesid vanglast. „Kahe aasta retsidiivsusmäär“ näitab inimeste osakaalu, kes niisugusele sündmusele järgnenud kahe aasta jooksul mõisteti jõustunud kohtuotsusega uues kuriteos süüdi.
Retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel; järgnevad kriminaalhooldusele suunatud ja rahalise karistuse saanud isikud. Madalaim on retsidiivsus olnud neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise, leppimise või alaealiste komisjoni saatmise tõttu).
Varasema kuriteo liiki arvestades on kõige kõrgem olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimeste retsidiivsus, kes ka kõige tõenäolisemalt panevad uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on olnud suhteliselt väike.
Kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel:
kokku*
vanglast vabanenutel
* Õigusrikkujad, kelle suhtes 2018. aastal kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes vabanesid vanglast
Eri rühmade kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel (%)
Kahe aasta retsidiivsusmäär inimestel, kelle suhtes kriminaalmenetlus 2018. aastal otstarbekusest lõpetati (v.a KrMS § 203):
Kahe aasta retsidiivsusmäär menetluse lõpetamise aluse järgi (%)
Kahe aasta retsidiivsusmäär mõistetud karistuse liigi järgi (%)
Kahe aasta retsidiivsusmäär 2018. aastal rahalise karistusega ja tingimisi vangistusega (kokku) karistatud isikute puhul:
Kahe aasta retsidiivsusmäär 2018. aastal vanglast vabanenud süüdimõistetute puhul:
Kahe aasta retsidiivsusmäär vanglast vabanemise viisi järgi (%)
Vägivallakuriteo toime pannud isikute kahe aasta retsidiivsusmäär menetluse lõpetamise aluse järgi (%)
Kahe aasta retsidiivsusmäär vägivallakuriteo toime pannud isikute puhul, kelle suhtes menetlus 2018. aastal otstarbekusest lõpetati (olenemata uue kuriteo liigist):
Kahe aasta retsidiivsusmäär varavastase kuriteo eest 2018. aastal rahalise karistusega ja tingimisi vangistusega (kokku) karistatud isikute puhul, olenemata uue kuriteo liigist:
Kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo liigi järgi (rahalise karistusega ja tingimisi vangistusega karistatud kokku; olenemata uue kuriteo liigist, %)
Kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo ja selle eest mõistetud karistuse liigi järgi, 2018 (olenemata uue kuriteo liigist; %)
Paljude kuriteoliikide puhul (vägivald, vargused, joobes juhtimine jt) on retsidiivsuse peamiseks riskiteguriks alkoholi- või narkosõltuvus. Sellega seotud riskide vähendamiseks määratakse sageli käitumiskontroll, mis süüdlase nõusolekul võib sisaldada ka ravikohustust.
Kahe aasta retsidiivsusmäär varavastase kuriteo eest karistust kandnud ja 2018. aastal vanglast vabanenud isikute puhul, olenemata uue kuriteo liigist:
Vanglast vabanenute kahe aasta retsidiivsusmäär toime pandud kuriteo liigi järgi (olenemata uue kuriteo liigist, %)
karistuse ärakandmine
tingimisi ennetähtaegne vabastamine
elektroonilise valve alla määramine
šokivangistus
Vanglast vabanemise järel tugiteenust kasutanute ja vanglas karistuse lõpuni kandnute kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel (%)
Vanglast vabanemise järel tugiteenust kasutanute kahe aasta retsidiivsusmäär (2018):
Vanglast vabanemise järel vähemalt 9 kuud tugiteenusel viibinute retsidiivsus on olnud väiksem kui teenust lühemalt kasutanutel.
Kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel (2015–2018 keskmine):
nende hulgas, kes olid tugiteenusel vähem kui 9 kuud
nende hulgas, kes olid tugiteenusel vähemalt 9 kuud