Kuritegevus Eestis 2020
Laadi alla .xslxVägivallakuriteod
Vägivallakuritegude arv 2020. aastal vähenes, seda eeskätt kehalise väärkohtlemise vähenenud registreerimise tõttu. Samal ajal katkes tapmiste ja mõrvade arvu langustrend ning nende arv tõusis. Röövimiste arv jätkas vähenemist.
Vägivallakuriteod moodustasid peaaegu kolmandiku registreeritud kuritegude koguarvust.
Vägivallakuritegusid* registreeriti
7975
kõigist kuritegudest
* Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137–140 ja 148–150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
Registreeritud vägivallakuriteod
10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis
60
vägivallakuritegu
Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine
Vägivallakuritegude arv vähenes
Tapmiste ja mõrvade (katsetega) arv kasvas
Registreeriti
37 tapmist(katsetega)
13 mõrva (katsetega)
77 raskete kehavigastuste tekitamist
Tapmise ja mõrva tagajärjel hukkus
2020
40inimest (esialgsetel andmetel)
2019
26inimest
Vägivallakuritegude olulisemad liigid*
* Kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine on liidetud
Registreeritud vägivallakuriteod 10 000 inimese kohta
Maakondadest registreeriti vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Virumaal (117), Valgamaal (67) ja Lääne-Virumaal (65)
Registreeritud röövimised
Röövimiste arv vähenes
Ohvriuuring
Vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud ligikaudu samal tasemel.
2020. aastal langes küsitletutest
1%
vägivaldse ründe ohvriks
3%
vägivallaga ähvardamise ohvriks
Vägivalla ohvriks langenud inimeste osakaal ohvriuuringute andmetel 2012–2020 (%)*
* 2016–2020 erinevused on statistilise vea piirides