Kui muu kuritegevus väheneb, siis küber- ehk arvutikuriteod jätkavad tõusutempos. Võrreldes eelmise aastaga kasvas arvutikuritegude arv 12%. Suure potentsiaalse mõjuga arvutikuritegude (nt serverite ründed, andmete sulustamine, veebiliiklust häirivad DDoS rünnakud) hulk moodustas ca 3% arvutikuritegudest. Levinumate arvutikuritegude (petukõned, meili- ja sotsiaalmeedia konto hõivamine) ohvriks on nooremapoolsed naised, petukõnedel on valdav osa ohvritest venekeelsed. Ohvriuuring näitab, et ka inimeste kokkupuuted arvutiõngitsemiste jms-ga sagenevad – sellega kokkupuutunuid oli 52%, mis on 12% rohkem kui aasta varem.
Kuritegude arv
44%
Harjumaal
19%
Ida-Virumaal
10%
Tartumaal
27%
Mujal
arvutisüsteemide
vastast kuritegu
arvutikelmust
Suure võimaliku ühiskondliku mõjuga arvutikuriteod
Suure ühiskondliku mõjuga
arvutikuriteod
moodustavad
kõikidest arvuti-
kuritegudest.
Kõige sagedamini registreeritakse arvutikuritegudest meilikonto või sotsiaalmeedia (enim Facebook) konto hõivamist või parooli muutmist, see moodustas 20%.
Võrdlemisi sage arvutikelmuse liik on petukõned, mis moodustavad arvutikuritegudest 16%.
Petukõnedega suudeti inimestele tekitada kahju keskmiselt 3400€, millest pooltel juhtudel oli kahjusumma kuni 1000€ ja pooltel juhtudel üle 1000€.
Petukõnede ja kontohõivamiste osakaal arvutikuritegudest
Sotsiaalmeedia veebikonto paroolide muutmise ohvrid olid enamikus naised (56%). Ohvrite vanus oli keskmiselt 36 aastat.
Tüüpiline petukõne ohver oli venekeelne naine: naisi oli sellise kuritegude ohvrite hulgas 68% ja venekeelseid 80%.
5% sotsiaalmeedia hõivamistest ning võõrasse võrku sisenemise juhtumitest olid suunatud e-kooli või -stuudiumivastu, kus kellegi teise nime alt postitati sõnumeid või muudeti hindeid.
20% arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude ohvritest (kelmused on välja jäetud) olidettevõtted, asutused või muud sorti juriidilised isikud.
Inimeste kokkupuude arvutiandmete ja -süsteemi kuritegudega küsitluse andmetel (%)
inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku mingit sorti õngitsemisega.