Kuritegevus Eestis 2020

Tapmised ja mõrvad

2020. aastal pöördus tõusule pikalt kestnud tapmiste ja mõrvade langustrend. Registreeriti 50 tapmist ja mõrva (katsetega), mida oli 16 võrra enam kui aasta varem; neis kuritegudes hukkus 40 inimest.

Valdav osa tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate olnud seotud tuttavate vahel ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga. 2020. aastal oli kuriteo toimepanijaist enam kui neli viiendikku joobes.

Kuritegudest 28% olid pereliikme vastu: registreeriti 14 praeguse või endise pereliikme tapmist ja mõrva (katsetega), mida oli kaks korda enam kui 2019. aastal.

2020. aastal registreeriti

50

tapmist ja mõrva (katsetega)

Tapmistes ja mõrvades hukkus

40 inimest

Registreeritud tapmised ja mõrvad (katsetega)

Ründe tagajärjel hukkunud surma põhjuste registri andmetel

Ründe tagajärjel hukkus 2020. aastal

Ründe tagajärjel hukkunute arv soo järgi
Allikas: surma põhjuste register

Ründe tagajärjel hukkunute arv vanuse järgi
Allikas: surma põhjuste register

Viimasel kümnendil hukkus ründe tagajärjel mehi aastas keskmiselt kolm korda rohkem kui naisi

Ründe tagajärjel hukkunute arv vähenes viimastel kümnenditel eeskätt keskealiste seas

2020. aastal kasvas vanuserühmas 30–59 ohvrite arv ligi kaks korda

Tapmised ja mõrvad (katsetega) aastatel 2019–2020
Andmestiku aluseks on E-toimik

2020. aastal kasvas tapmise või mõrva (katsetega) ohvrite arv märgatavalt:

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv soo järgi E-toimiku andmetel

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv vanuse järgi E-toimiku andmetel

Meesohvrite arv kasvas oluliselt 40–49-aastaste seas (neljalt kuueteistkümnele)

Naisohvrite arv kasvas oluliselt 50–69-aastaste seas (kahelt kaheksale)

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate seas oli 2020. aastal

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv soo järgi

Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv vanuse järgi

2020. aastal kasvas tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv enam

alla 20-aastaste meeste seas (+4) 50–59-aastaste meeste seas (+8)

40–49-aastaste naiste seas (+5)

2020. aastal oli kuriteo toimepanijaist

85%

alkoholi tarvitanud

Teadaolevalt pani tapmise
või mõrva (katsetega) alkoholi tarvitanuna toime (vähemalt):

2019. aastal 21 meest ja üks naine 2020. aastal 36 meest ja kaheksa naist

Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite seas alkoholi tarvitanute osakaal (%)

Tapmise ja mõrvade (katsetega) meesohvritest olid

3/4

alkoholi tarvitanud

2020. aastal olid 2/3 juhtudel mõlemad osapooled alkoholi tarvitanud

Tapmistest ja mõrvadest (katsetega) pandi 2020. aastal toime

1/2

terariistaga
(pussnuga, kööginuga vm)

1/4

peksmisega

Kuriteo toimepanemise vahend (juhtumite arv)

Tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate enamik toime pandud eluruumides

2020. aastal pandi elamutes või nende vahetus läheduses toime kaks kolmandikku kuritegudest

Avalikus kohas pandi toime viiendik kuritegudest

Mõnel juhul oli tegu joomakohana kasutatud mahajäetud kuuriga, tööruumidega või kinnise asutusega

Kuriteo toimepanijale on ohver enamasti olnud mingil määral tuttav
(nt joomakaaslane)

Valdav osa tapmisi ja mõrvu on olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga, mille ajendiks enamasti olid juhuslikud asjaolud (solvumine, tüli alkoholi pärast, muu olmetüli). Partnerite või pereliikmete puhul võisid sellele lisaks avalduda muud motiivid (armukadedus, isiklikud suhted, rahalised probleemid vms).

Etteplaneeritult või „ratsionaalsetel“ põhjustel (varaline kasu, kättemaks, kuriteo varjamine või põgenemine, vm) pannakse praegu kuritegusid toime harva; reeglina jääb nende arv aastas kokku alla viie juhtumi. Niisuguste kuritegude arv ja ka osakaal oli märksa suurem 1990ndatel.

Osapoolte suhe 2020. aastal (teadaolev)

26 juhul tuttavad (v.a partnerid ja sugulased), enamasti joomakaaslased

14 juhul partnerid (k.a ekspartnerid) või pereliikmed

4 juhul töökaaslased

4 juhul üksteisele võõrad

Rööv- ja etteplaneeritud mõrvade ligikaudne osakaal surmaga lõppenud tapmistest ja mõrvadest eri perioodidel

1994–1996: ca 35% (neist röövmõrvad ca 40%)*

2007–2010: ca 10–15%

2019–2020: alla 5% (teada on üks juhtum)

* Allikas: Martti Lehti. Viron henkirikollisuus 1990-luvulla. Helsinki, 1997. [Eesti keeles: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/ files/elfinder/dokumendid/tahtlikud_tapmised.pdf]

Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad

Perevägivallaga seotud tapmisteks ja mõrvadeks loetakse kuriteod (k.a katsed), mis pandi toime praeguste või endiste partnerite (abikaasad, elukaaslased), teiste pereliikmete (vanemad, õed-vennad, lapsed) või sugulaste ja hõimlaste vahel.

Perioodil 2015–2020 oli niisugustest kuritegudest 63% juhtudel ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. Erinevalt teistest tapmistest ja mõrvadest on perevägivallakuritegudes ohvriks sagedamini naine.

2020. aastal registreeriti

14 perevägivallaga

seotud tapmist ja mõrva (katsetega)

Perioodil 2015–2020 registreeriti kokku

perevägivallaga

seotud tapmist ja mõrva (katsetega)

Perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades hukkus perioodil 2015–2020

28 naist ja 20 meest

Naisohvrite osakaal surmaga lõppenud tapmistes ja mõrvades perioodil 2015–2020

kõikidest ründe tagajärjel hukkunutest*

perevägivalla tapmistes ja mõrvades

paarisuhtevägivalla tapmistes ja mõrvades

* Allikas: surma põhjuste register

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade arv (katsetega)

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (katsetega) toimepanijad perioodil 2015–2020
* Näiteks lapselaps, väimees, äi, õepoeg

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrid perioodil 2018–2020:

53% naised

52-aastane (mediaan)

50% eesti emakeelega

77% Eesti kodakondsusega

62% õppis või töötas

65% alkoholi tarvitanud

Ohvrite vanus perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) perioodil 2018–2020

	Mehed	Naised
Noorim	39	15
Vanim	82	87
Mediaan	54	51

Paarisuhtepartnerite vahelistes kuritegudes (katsetega) perioodil 2018–2020 oli ohvrite seas naisi 2 korda rohkem kui mehi

Ohvrite arv soo järgi perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) perioodil 2018–2020

	Mees	Naine
Kõik perevägivallaga seotud juhtumid	16	18
Sh paarisuhtevägivalla juhtumid	6	13

Ohvrite arv vanuse järgi perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) perioodil 2018–2020

	Mehed	Naised	Kokku
Alla 20	0	1	1
20-29	0	2	2
30-39	1	2	3
40-49	3	3	6
50-59	6	4	10
60-69	3	3	6
70-79	2	0	2
80 ja enam	1	3	4
Kokku	16	18	34

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (katsetega) toimepanijad perioodil 2018–2020:

75% mehed

43-aastane (mediaan)

66% keskharidusega

53% vene emakeelega

67% Eesti kodakondsusega

54% ei õppinud/töötanud või pensionär

90% alkoholi tarvitanud

Toimepanijate vanus perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) perioodil 2018–2020

	Kokku	Mehed	Naised
Noorim	16	16	40
Vanim	68	65	68
Mediaan	43	42	45

Toimepanijate arv vanuse järgi perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) perioodil 2018–2020

	Mehed	Naised	Kokku
Alla 20	2	0	2
20-29	2	0	2
30-39	6	0	6
40-49	6	5	11
50-59	4	0	4
60-69	4	3	7
70-79	0	0	0
80 ja enam	0	0	0
Kokku	24	8	32

Ohvrite arv perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades (katsetega) toimepanija soo ja suhte liigi järgi perioodil 2018–2020

	Toimepanija sugu	Praegune või endine paarisuhtepartner	Vanem või kasuvanem	Muu pereliige
	Mees	13	7	6
	Naine	6	1	1

Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (katsetega) pandi toime perioodil 2018–2020:

47% terariistaga

19% lämmatades

13% peksmisega

9% tulirelvaga

6% süütamisega

3% lükates

3% muu löögivahendi abil

Korteris või eramus pandi toime

91%

kuritegudest

Kuritegu pandi toime enamasti õhtul

00–06: 22%

06–12: 9%

12–18: 25%

18–24: 44%