Kümne aastaga on vangide arv vähenenud ligikaudu 1100 võrra. 2019. aastal oli selle peamine põhjus karistusseadustiku (KarS § 74 lg 3) 2017. aasta muudatus, millega saab kuni viieaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu tingimisi vabastada tingimusel, et ta allutatakse käitumiskontrollile (seni kehtis kolmeaastase vangistuse piir).
Vangide arv aasta lõpu seisuga*
2019. aasta lõpul oli vangidest Eesti kodanikke 67%, määratlemata kodakondsusega inimesi 25% ja Venemaa kodanikke 6%. Vanglates kasvab järjepidevalt Eesti kodanike arv ning väheneb määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isikute arv.
Vangide keskmine vanus oli 2019. aastal 39,6 aastat. See on viimased kümmekond aastat pidevalt kasvanud. Kõige vanem vang oli aastavahetuse seisuga 81-aastane, kõige noorem 16-aastane.
Vangistuse korduvuse arvestamisel ei ole arvesse võetud ainult süüdimõistetuna vangistuse kandmist, vaid ka varasemaid vahistamisi ja areste.
Raskeima süüteo järgi kasvas 2019. aastal juba teist aastat järjest liiklussüüteo eest süüdi mõistetute arv (üldjuhul joobes juhtimine või mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, 2,2% ehk 38 isikut).
2019. aastal vähenes 2018. aastaga võrreldes kõige enam narkootikumidega seotud süütegude eest vangistust kandnud isikute arv (2,2% ehk 40 isikut).
Mõistetud karistuse pikkus oli aastavahetusel vanglas viibinud süüdimõistetutel keskmiselt 4 aastat ja 10 kuud. Mõistetud karistuste mediaan oli 3 aastat.
Reaalselt ära kantud karistuste tegelik keskmine oli 1 aasta ja 7 kuud ning mediaan 10 kuud.
2019. aasta jooksul vabanes vanglatest ja arestimajadest 2121 süüdimõistetut ja vahistatut. Enam kasvas nende isikute osakaal, kes vabanesid vanglast seoses osalisele ärakandmisele mõistetud vangistuse lõppemisega (kasv 4%).
Kinnipidamisasutustes suri 2019. aastal 17 isikut: 15 vanglas ja 2 arestimajas.
Küsimuste korral: Krister Tüllinen
