Küberkuriteod


Kunagi varem ei ole Eestis registreeritud nii palju küberkuritegusid (arvutikuritegusid). Eristada tuleb arvutikelmusi (KarS § 213) ning arvutiandmete ja -süsteemi kuritegusid (§-d 206–207; 216’–217’) – viimased on olemuselt ja menetluslikult keerulisemad. Tüüpiline arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine, kusjuures ohvriks on valdavalt nooremapoolne naine. Investeerimiskelmuste ohvriks langevad aga peale noorte ka vanemad inimesed. Arvutisüsteemide ülekoormamine jms moodustasid arvuliselt väikese (5%), aga mõjult suure osa küberkuritegudest.

Ohvriuuring näitab, et andmete õngitsemisega on viimase aasta jooksul kokku puutunud suisa 40% inimestest.

Küberkuritegude muutus 197 arvutiandmete ja -süsteemi kuritegu ning 768 arvutikelmust
Arvutikelmuste tüübid
Kelmide siht on 55-64- ja 22-34-aastased inimesed

Kelmide siht on
55–64- ja 22–34-aastased inimesed

Arvutiandmete ja -süsteemi kuriteod

Rünnakute tagajärjel koormatakse üle võrguseadmed ja sidekanalid, on häiritud veeb, teenused, telefonid jne.

Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude tüübid

Arvutiandmete ja ­süsteemi kuritegudega tekitatud keskmine (mediaan) kahjusumma oli 1346 eurot; valearvetega 3788 eurot.


Keskmine
kahju

1346€

Keskmine kahju ettevõtetele

2250€

Keskmine kahju inimestele

1392€

Valearvetega tekitatud keskmine kahju

3788€

Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude ohvritest (kui oli teada) moodustasid 2/3 lihast ja luust inimesed, ülejäänud ohvrid olid ettevõtted.

Ohvri keskmine vanus: 35 eluaastat. Mehed 33 a ja naised 37 a
Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude ohvrite vorm
Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude ohvrite sugu
Inimeste kokkupuude arvutiandmete ja -süsteemi kuritegudega küsitluse andmetel (Ohvriuuring, 2019)
Küsimus: „Kas viimase aasta jooksul on juhtunud, et internetis on /…/?“ (uuriti neilt, kes kasutavad internetti vähemalt korra nädalas)

https://itvaatlik.ee

Küsimuste korral: Mari-Liis Sööt

Justiitsministeerium