Kunagi varem ei ole Eestis registreeritud nii palju küberkuritegusid (arvutikuritegusid). Eristada tuleb arvutikelmusi (KarS § 213) ning arvutiandmete ja -süsteemi kuritegusid (§-d 206–207; 216’–217’) – viimased on olemuselt ja menetluslikult keerulisemad. Tüüpiline arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine, kusjuures ohvriks on valdavalt nooremapoolne naine. Investeerimiskelmuste ohvriks langevad aga peale noorte ka vanemad inimesed. Arvutisüsteemide ülekoormamine jms moodustasid arvuliselt väikese (5%), aga mõjult suure osa küberkuritegudest.
Ohvriuuring näitab, et andmete õngitsemisega on viimase aasta jooksul kokku puutunud suisa 40% inimestest.
Arvutiandmete ja süsteemi kuritegudega tekitatud keskmine (mediaan) kahjusumma oli 1346 eurot; valearvetega 3788 eurot.
Keskmine
kahju
Keskmine kahju ettevõtetele
Keskmine kahju inimestele
Valearvetega tekitatud keskmine kahju
Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude ohvritest (kui oli teada) moodustasid 2/3 lihast ja luust inimesed, ülejäänud ohvrid olid ettevõtted.
Küsimuste korral: Mari-Liis Sööt