Kuritegevus Eestis 2021

Kuritegevuse ülevaade

Laadi alla .xlsx

Registreeritud kuritegude arv vähenes tuntavalt aastatel 2009–2017, kuid on viimastel aastatel püsinud ligikaudu samal tasemel. 2021. aastal registreeriti 25982 kuritegu, mis on 0,6% enam kui aasta varem. Enamlevinud kuriteoliikidest vähenes märgatavalt isikuvastaste kuritegude ja liikluskuritegude arv, kuid kasvas varavastaste kuritegude arv.

Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) ilmnevad sarnased trendid: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud; samal ajal on turvatunne kasvanud ja viimastel aastatel stabiliseerunud samal tasemel. Kuriteo ohvriks langes 2021. aastal viis protsenti küsitletutest.

See nupp viib interaktiivsete graafikuteni

Kuritegevuse ülevaade
Registreeritud korruptsioonikuriteod

Pärast registreeritud kuritegude arvu tipptaset 2001. aastal (58 497) on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. Vähenemise taga on eeskätt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab kuritegevuse üldpilti kõige enam. 2018. aastal katkes pikaajaline langustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude kasvu tõttu; alates 2020. aastast on nende arv taas vähenenud.

  • Peaaegu järjepidevalt vähenesid ka kõige raskemad vägivallajuhtumid – tapmised, mõrvad, surma põhjustamine ettevaatamatusest, raske tervisekahjustuse tekitamine –, kuid 2020. aastal tapmiste ja mõrvade arv tõusis. 2021. aastal vähenes tapmiste ja mõrvade ligi kaks korda ning niisuguste kuritegude ohvreid oli kõige vähem alates taasiseseisvumisest (19 hukkunut).
  • 2018.–2019. aastal sagenes kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine. Niisuguses arengus kajastus suurenenud tähelepanu pere- ja lähisuhtevägivallale, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viidanud niisuguse vägivalla märgatavale kasvule. 2020. aastal ilmnes nende kuritegude puhul taas langus, mis jätkus ka 2021. aastal.

Registreeritud kuritegude arv

Registreeritud korruptsioonikuriteod

2021. aastal registreeriti

25 982 kuritegu, sh

11 551 varavastast kuritegu

7 057 isikuvastast kuritegu

3 013 liikluskuritegu

Valitud kuriteoliigid

Valitud kuriteoliigid

Registreeritud
kuritegude arv
kasvas

Kuritegude struktuur

Kuritegevuse struktuuris vähenes varavastaste kuritegude osakaal kuni 2018. aastani; samal ajal kasvas isikuvastaste kuritegude osakaal. Alates 2020. aastast on varavastaste kuritegude osakaal taas kasvanud.

Kuritegude struktuur

Kuritegudest moodustasid

44% varavastased kuriteod

27% isikuvastased kuriteod

12% liikluskuriteod

17% muud kuriteod

Kuriteoliikidest registreeriti kõige rohkem

vargusi
(7513)

kehalist väärkohtlemist (5646)

mootorsõiduki juhtimist joobes (2410)

2021. aastal

kasvasid

varavastased kuriteod (+1596)

varavastased kuriteod
(+1596)

majandusalased kuriteod (+89)

majandusalased kuriteod
(+89)

vähenesid

isikuvastased kuriteod (–407)

isikuvastased kuriteod
(–407)

liikluskuriteod (–455)

liikluskuriteod
(–455)

avaliku usalduse vastased kuriteod (–458)

avaliku usalduse vastased kuriteod
(–458)

Avaliku usalduse vastased kuriteod puudutavad eeskätt raha ja dokumentide võltsimist ning nende kasutamist; samuti isikut tõendava dokumendi kuritarvitamist. Levinumateks kuritegudeks viimastel aastatel on olnud võltsitud dokumendi kasutamine (KarS § 345), dokumendi võltsimine (KarS § 344) ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine (KarS § 349).

10 000 elaniku kohta
registreeriti Eestis

195
kuritegu

Kuritegudest registreeriti

50% Harjumaal

14% Ida-Virumaal

11% Tartumaal

Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades

Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades

Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (277 kuritegu), järgnesid Harjumaa (212, sh Tallinnas 231) ja Valgamaa (193, sh Tallinnas 220). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.

Tallinnas pandi toime

39%

registreeritud kuritegudest

Maakondade statistika

Maakondade statistika

Ohvriuuring

Ohvriuuringu andmetel
langes 2021. aastal mõne
kuriteo ohvriks

5% küsitletutest

Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%)
Ametlikku statistikat võivad mõjutada mitmesugused andmete ajas võrdlemist raskendavad tegurid, näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õiguskaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides; samuti selles, kui aktiivselt inimesed kuritegudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad inimeste küsitlused (ohvriuuringud) olulist täiendust, ehkki uuringute andmed ja ametlik statistika pole otseselt võrreldavad (nt ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes).

Eesti ohvriuuringute tulemused üldjoontes kinnitavad ametlikus statistikas ilmnevaid trende: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud; samal ajal on turvatunne kasvanud ja viimastel aastatel stabiliseerunud samal tasemel.

Analoogiliselt registreeritud kuritegude arvuga peatus kümnendi lõpupoolel küsitluse andmetel kuritegevuse vähenemise trend. Aastate 2016–2021 kõikumised kuriteoohvrite osakaalus jäävad statistilise vea piiridesse.

Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%)

Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%)

Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist?
(Need, kes vastasid „täiesti julgelt“ või „üsna julgelt“; %)

Õhtul tunneb end
kodutänaval
turvaliselt

Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest on turvatunne keskmisest väiksem olnud Ida-Virumaal, kus on ka suur linnarahvastiku osakaal.

Ohvriuuring: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoohvrite-uuring-ovu-2021