Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Korduma kippuvad küsimused

PrintPDF Jaga
1. Kas tugiisikuteenusele saab suunata ka majutusteenuseta?
Jah saab. Tugiisikuteenuse sihtgrupp ongi suurem, vajadus majutusteenuse järele on väiksem.
 
2. Kas majutusteenusele saab suunata tugiisikuteenusele suunamiseta?
Ei saa, sest majutusteenusele suunamine eeldab isiku suunamist tugiisikuteenusele. 
 
3. Kes ja millal suunab kinnipeetava teenusele?
Teenusele suunab inspektor-kontaktisik. Tähtaegselt vabaneva kinnipeetava puhul tehakse teenusele suunamine kuni 6 kuud enne vabanemist. Kui kinnipeetav suunatakse teenusele tema tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse avanemisel, siis tehakse suunamine tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse algatamisel.
 
4. Millal toimub esmakohtumine tugiisikuga?
Üldjuhul kohtub tugiisik kinnipeetavaga ühe kuu jooksul peale teenusele suunamist. Edaspidi on kohtumiste sagedus vanglas kord kuus.
 
5. Kuidas kinnipeetav vanglast vabanemisel majutuskeskusesse jõuab?
Isik läheb majutuskeskusesse kohe pärast vabanemist. Teenusele jõudmise täpsem plaan (marsruut ja transpordi valik) räägitakse inspektor-kontaktisikuga, tugiisikuga ja majutuskeskuse töötajaga eelnevalt läbi.
 
6. Kas teenusele saab suunata ka vahistatu?
Ei saa. Teenuse sihtgrupp on kohtu poolt süüdi mõistetud isik, kes kannab vangistust.
 
7. Kas kinnipeetav või tema lähedane saab võtta teenuse pakkujatega ühendust?
Jah, saab. Teenuse pakkujate kontaktandmed on kinnipeetavatele kättesaadavad. Samuti on võimalik kinnipeetava lähedasel võtta teenuse pakkujaga ühendust.
 
8. Kuidas on võimalik hakata tugiisikuks?          
Soovi korral hakata tugiisikuks on näiteks võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi lepinguliste partnerite poole, kes tugiisikuteenust osutavad. Justiitsministeerium ise tugiisikuid ei värba ega koolita, see on teenuseosutajate ülesanne.