Otsinguvorm

Otsinguvorm

Kriminaalpoliitika.ee on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu.


Ühing toob noortespetsid võrgustikku

PrintPDF Jaga

Selleks, et lastega töötavad spetsialistid õpiks märkama laste ja noorte probleeme juba eos ning oskaksid aidata, on Hiiumaa lastekaitseühing alustanud pikka projekti, mis pakub nõu ja tegevust ka noortele endile. Esmaspäeval kogunesid maavalitsuse saali õpetajad, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad jt spetsialistid, et õppida enesekehtestamist ja manipulatsiooniga toimetulekut.

Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekoha juht Valeri Gramakovski oli kogu oma maja kollektiiviga juba teisel projektikoolitusel – ühiselt käidi ka Emmastes õppimas probleemide õigeaegset märkamist. Gramakovski ütles, et kuigi õpetajatel on raske võtta vabaks tervet tööpäeva, kaalus asjalik koolitus selle üles. Ta lisas, et on kahju, et kohal oli suhteliselt vähe õpetajaid ning kutsus üles pedagooge järgmisel korral kindlasti osalema, et luua ühine mõtteruum. “Koolitused annavad ka kindlustunnet, et tegeleme õige asjaga ja oleme õigel teel,” ütles Gramakovski ja kiitis koolitajate valikut.

Võrgustik spetsialistidele.
Projekti “Hiiumaa riskilaste ja -noorte ennetusprogramm HELP” koostöövõrgustiku juht Merle Salusoo ütles, et oodatud on kõik lastega tegelevad spetsialistid alates lasteaiakasvatajatest. Osalejad õppisid esimesel koolitusel, et probleeme tuleks märgata juba lasteaiaeas – nii saab hilisemat riskikäitumist tõhusamalt ennetada. Veel on tulemas vähemalt kaks koolitust, mis samuti osalejatele tasuta, ning kindlasti on oodatud ka need, kes esimestel ei käinud. Projekti koolitusjuht Kaidi Ojasoo märkis, et järgmised teemad otsustatakse vastavalt sellele, millised vajadused on lastega töötavatel spetsialistidel endil.

Toimiva ja sarnase koolitusbaasiga koostöövõrgustiku loomine oli ka projekti algatanud lastekaitseühingu eestvedajate ja noorsootöötajate üks peamisi eesmärke. Projekti koostööpartneriteks on kõik omavalitsused, politsei- ja piirivalveamet ning noortekeskused. Võrgustikus osalevad ka sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöötajad, õpetajad, perearstid jt spetsialistid.
Projektijuht Kaie Pranno märkis, et just tänu koostöövõrgustikule on noorte abistamine jätkusuutlik ka pärast projekti lõppu.

Noored saavad vajalikku nõu.
Projekti kodulehelt  saab teada, et ohus on need noored, kes võrreldes eakaaslastega ebasoodsamas olukorras, olgu selleks vanemate lahutus, hariduslikud erivajadused või sotsiaalne ebavõrdsus. Pranno sõnul on projekti eesmärgiks eelkõige vähendada noorte riskikäitumist, et nad  tulevikus ei sattuks alaealiste komisjoni ja pääseks rikkumiste nõiaringist välja. Lastekaitseühing proovib projektiga aidata 20 noort ja nende peresid: igast omavalitsusest viit. Neile pakutakse individuaalset ja perenõustamist, lisaks laagreid ja tegevusi noortekeskuses. Projektinõustamiste juht Svetlana Reinmets ütles, et noortele leitakse vajaduspõhiselt nõustaja, kellega noor kohtub vähemalt kümnel korral.

“HUPSi ja Rajaleidja töötajad on soovitanud, et igale nõustamisele võiks kaasatud olla ka lapsevanem, sest nõustamine on siis mõjusam,” selgitas Reinmets, kel pikaajaline erinoortega töötamise kogemus. Ta selgitas, et lapsevanem võtab vastutuse lepinguga, mille sisuks “Jah, ma olen nõus, et ma hakkan tööle sinuga koos selleks, et mu laps hakkaks meiega koos tööle, et kõik läheks paremaks”. “Seega ei anta vastutust nõustajale öeldes, et “ole kena, remondi mu laps ära”, vaid tehakse koos,” lisas Reinmets. Noored ise saavad võtta vastutuse korraldades noortekeskuses näiteks mõne ürituse – see on  kui alternatiiv ühiskondlikult kasulikule tööle. Lisaks toimuvad noortelaagrid, esimene juba jaanuaris.

Abivajajateni jõutakse koostööpartnerite kaudu: tähelepanekuid on jaganud politsei, koolid ja vanemad. Esimesed nõustamised algasid sel nädalal. Reinmetsa hinnangul on nõustamised heaks alternatiiviks alaelaliste komisjonile. “Pöördujaks võib olla kes iganes sellest võrgustikust ja siis saab kohe alustada nõustamistega, kaasata pere – ei pea ootama, et noor satuks alaealiste komisjoni,“ märkis Reinmets.

Laps õpib mudelist
Mida saaks ära teha vanemad ja lapsed ise? “Nagu meile siin koolitusel räägiti: lapsed õpivad mudelitest. Kui meie anname neile mudeli ette, et nii on õige, siis nii nad teevad,” ütles Reinmets. “Kui me paneme eesmärgiks raha ja edukuse, siis lapsed püüavad sinnapoole, kuid kõik ei ole selleks valmis ja tulevad tagasilöögid.” Ta lisas, et vaja oleks rohkem märkamist ja sallivust. Ta viitas Janek Mäggi öeldule ETV saates “Tõuse ja sära”: “Kolm asja on, mida peab tegema, et kõik oleks parem – armastada, armastada, armastada.“ Kaie Pranno kutsus aktiivselt kasutama blogi, sest sealt saab nii häid mõtteid kui oma lugusid saata. “Need võivad olla nii head näited koolist, perest või hoopis arvamuslood. Vajadusel saame neid avaldada ka anonüümselt,” lisas Pranno.

Artikkel ilmus 21.novembril 2014 Hiiu Lehes

Autor Liina Siniveer